Eesti uudised

Andmekaitse inspektsioon hakkas Õhtulehe küsimuse peale uurima, kas ja kuidas ülikool rikkus tudengitele antud anonüümsuse lubadust

KUIDAS NII SAAB?! Tartu ülikooli õppejõud nõuab tudengilt anonüümse tagasiside eest ligi 2000 eurot (6)

Hindrek Pärg, Priit Pärnapuu, 15. aprill 2020, 16:00
Tartu ülikoolFoto: Aldo Luud
Tartu ülikooli teadur Ene Selart nõudis kohtu kaudu välja anoonüümses tagasisidevormis õppejõu meelest solvava kommentaari jätnud tudengi nime. Ülikooli käitumine ning teaduri advokaadile isikuandmete väljaandmine tekitab aga küsimusi ning andmekaitse inspektsioon (AKI) alustas Õhtulehe päringust tulenevalt Tartu ülikooli tegevuse suhtes järelevalvemenetlust. Infovabaduse aktivist leiab, et õppeasutus on tudengitele silmagi pilgutamata valetanud. 

Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal bakalaureusekraadi omandanud Henry-Laur Allik kirjutas teisipäeva õhtul sotsiaalmeedias, kuidas alma mater'i õppejõud Ene Selart koos advokaat Ivo Kallasega üritab temalt õppeinfosüsteemis (ÕIS) antud tagasiside eest kohtuvälise kompromissi korras välja nõuda üle 2000 euro. „Täpsemini nad nõuavad, et ma annetaksin 2144 eurot Eesti Inimõiguste Keskusele,“ sõnas Allik, ent lisas, et eriolukorra ja majanduslanguse taustal otsustati esitada nõue 1900 eurole.

Noormehe sõnul nõutakse talt valuraha kahe väljendi eest, mida ta 2018. aasta mais kasutas õppeaine „Eesti ajakirjanduse ajalugu“ tagasisidevormis: Allik kutsus kursust õpetanud Selartit „mongoliks“ ning „kõige mongoliidsema käitumisega õppejõuks ajakirjanduse õppekavas“.

Tartu maakohtu määrusest ilmneb, milliste lausete pärast nõudis Selart kohtu kaudu Tartu ülikoolilt kommentaari avaldanud isiku IP-aadressi, nime, e-posti ja telefoni avaldamist. Arvamusavaldused kõlasid nimelt nõnda (kirjaviis muutmata): „Seni kaua, kuni Ene Selart on bukis, hoiduge sellest ainest nagu katkust. Kui julgete ainet võtta, siis teadke, et teid ootab kõige mongoliitsema käitumisega õppejõud ajakirjanduse õppekavas. Ta teeb kõik, et te seda ainet ei naudiks. Isegi kõige suuremad ajaloo sõbrad hoiavad peast kinni. Jumal hoidku teid!“; „Õppejõud oli konkreetne mongol ning tagi[sic!] kõik, et õpilastel halb oleks.“

Nimelt „mongolism“ on vananenud nimetus Downi sündroomi kohta ning indoeuroopa keeltes, nagu näiteks inglise ja prantsuse, on mongoloid või mongol endiselt sõimusõnana kasutusel tähenduses arengupeetusega, idioot jne, nagu mainis keeleteadlane ja filoloog Katrin Kern sotsiaalmeedias. Samuti võib tegu olla viitega kellegi rassilisele päritolule.

Õppejõu esindaja Ivo Kallas ei soovinud juhtumit kommenteerida, sest kohtumenetlus, kas Selarti isikuõigusi eespool mainitud väljenditega rikuti, on alles algamas ning juhtumi avalikult kommenteerimine kahjustaks sotsiaalteaduri huve.

Vandeadvokaat Robert Sarv, kes on varem ebasobivate kommentaaride eest kaitsnud kohtus näiteks näitlejatar Marika Korolevi ja seltskonnastaar Brigitte Susanne Hunti, keeldus käesolevat juhtumit pikemalt kommenteerimast, ent tõdes, et õigusteoreetiliselt langeb Alliku juhtum samasse, solvavasse kategooriasse. 

„Teatud seltskond propageerib jätkuvalt ebasobivat väljenduslaadi, mille tõttu ei saa inimesed aru, et arvamust võib väljendada ka ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Antud juhul pean väljenduslaadi isiklikult ühiskondlikult aktsepteeritavat piiri ületavaks, sest sa ei ütle ju tänaval kellelegi „Sa oled mongol“. Sõbrale omavahelises suhtluses võib-olla, aga mitte kellelegi teisele,“ tõdeb Sarv. 

Praegu ERRis teleajakirjanikuna töötav Allik kirjutab Facebooki postituses, et väljendas ennast tagasisides ebaviisakalt, sest tema jaoks oli õppejõu käitumine tudengitega vastuvõetamatu. „Nädalast nädalasse toimus minu hinnangul üliõpilaste verbaalne häbistamine ja alandamine. Õppejõud taganes oma lubadustest, rikkus ülikooli head õpetamise tava ja halvustas meid kollektiivselt kursusena,“ sõnab Allik.

Ta tunnistab, et käitus ebasobivalt, ja kahetseb öeldut, ent küsib palju sõnavõtt talle maksma läheb, sest tagasiside pidi olema anonüümne. „Kui ma oleks teadnud, et kriitiline tagasiside on lihtsasti isikustatav ja selle eest saab hiljem raha välja nõuda ning rünnata (ka pärast ülikooli lõpetamist), siis oleksin ma lihtsalt jätnud tagasisidevormis lahtrid tühjaks,“ kirjutab Allik.

Tõesti, Tartu ülikool rõhutab kodulehel, et aine tagasisidestamise ankeedi täitmine on anonüümne. „Kõik vastused salvestatakse isikustamata kujul, mistõttu pole õppejõul/struktuuriüksuse juhil/programmijuhil võimalik seostada antud vastust isikuga.“ Sama kordasid ka artikli autorite kunagised õppejõud Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis õppimise päevil.

Seega, kuigi on mõistetav, miks maakohus käskis ülikoolil edastada kommentaari teinud isiku IP-aadressi ja muud järgnevateks toiminguteks vajaminevad andmed, tekib küsimus, kuidas nad said seda teha, kui ülikool lubab, et tagasiside on anonüümne. 

Anonüümne tagasiside polegi anonüümne

Nagu Alliku Facebooki postitusest ilmneb, polegi tagasiside anonüümne ning on tagantjärele isikustatav. „Õppeosakonna jurist on e-maili teel nüüd ka kinnitanud, et tagasisidestaja anonüümsus pole absoluutne ning tegu on kõigest esialgse konfidentsiaalsusega. Seega on info ülikooli kodulehel selgelt tudengeid eksitav.“

Õhtuleht küsis isikukaitseandmete kohta hinnangut ka Tanel Tammetilt, Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professorilt. Tema hinnangul erineb TÜs anonüümselt antud hinnangute andja isiku tuvastamine näiteks Õhtulehe kommentaariumis solvanguid pilduva isiku tuvastamisest. Õhtulehe anonüümsete kommenteerijate tuvastamise korral küsitakse väljaande tegijatelt kommentaatori autori IP-aadress, misjärel minnakse sideettevõttesse, kes vaatab järele, kellele on IP-aadress registreeritud. Seevastu TÜ puhul tema hinnangul sellist andmete kaheks jagamist tõenäoliselt ei toimu. Tartu ülikoolil endal on kuskil salvestatud tagasiside koos üliõpilase andmetega. (Vaata täpsemat seletust altpoolt.)

Õhtuleht saatis seejärel päringu andmekaitseinspektsioonile. "AKI algatab 16.04.2020 seisuga järelevalvemenetluse Tartu Ülikooli tegevuse suhtes ning  saab kommenteerida isikustamata andmete kasutamist isikustatud kujul vaid üldiselt," vastas AKi avalike suhete nõunik Signe Heiberg Õhtulehe palvele kommenteerida olukorda, kus ülikool selgesõnaliselt ütleb, et andmeid ei salvestata isikustatud kujul, kuid tegelikult saab keegi asutuse seest järele vaadata, kes millise kommentaari kirjutas.

Õhtuleht saatis kolmapäeva hommikul päringu ka Tartu ülikoolile, mille kommunikatsioonijuht Viivika Eljand-Kärp edastas õppeasutuse kommentaari: "Õppeainete tagasiside kuvatakse anonüümselt. See tähendab, et tulemusi ega kommentaare ei ole võimalik näha isikustatud kujul. Vastaja ja vastuse saab kokku viia üksnes infosüsteemi tehniline tugi. Õppejõul ega ühelgi teisel ülikooli töötajal pole õigust neid andmeid välja küsida.

Ülikool peab oluliseks rõhutada, et tegemist on kahe inimese vahelise konfliktiga ja ülikool ei ole selle õigusvaidluse osapool. Ülikool on püüdnud pooli lepitada, kahjuks see ei õnnestunud.

Varem on kümne aasta jooksul kustutatud alla 10 kommentaari. Ka see kommentaar kustutati viivitamatult pärast õppejõu pöördumist 2018. a suvel."

Infovabaduse aktivist Märt Põder leiab, et ülikool on tudengitele valetanud. "Kõige suurem probleem pole siin minu arvates mitte tagasiside süsteemi poolik anonüümsus, vaid see, et Tartu Ülikool silma pilgutamata valetas tudengitele anonüümsuse kohta ja et see ei tulnud välja mitte kursuste tagasisidesüsteemi arenduse, juurutamise ja uuendamise varasemate arutelude käigus, vaid alles konkreetset isikut puudutava skandaaliga," leidis Põder.

Tanel Tammet: kolm varianti, kuidas tuvastada anonüümse tagasiside autor

Tanel Tammet ütles: "Väga tõenäoliselt eeldab ÕISi tagasiside andmine, et kasutaja on eelnevalt ÕISi sisse loginud ja seega üheselt tuvastatud. Nüüd on kaks lihtsat varianti tagasiside andja tuvastamiseks, kumba valida, sõltub ÕISi konkreetsest ehitusest, mida ma ei tea.

Esimene variant: kui tagasiside andmetabelisse registreeritakse automaatselt sisestaja isiku- või ühendus-sessiooni info (aga lihtsalt ei näidata seda kellelegi välja), siis süsteemi administraator saab otse andmebaasist pärides isiku väga lihtsalt tuvastada. Kui seda aga ei registreerita, siis on suure tõenäosusega olemas süsteemi logid, kuhu taoline info ikkagi salvestatakse ning logist saab seda süsteemi admin väikeste pingutustega tuvastada.

Võib ka olla, et ÕISi on tagasiside süsteem ehitatud hoolsalt – see on küll vähetõenäoline – ning isiku infot kuhugi ei salvestata. Sel juhul on isiku tuvastamiseks logi abil vaja kohtu luba ning seejärel küsida logist leitud kasutaja IP-aadressi tõenäoline kasutaja sideettevõttest. Tudengi anonüümse tagasiside tuvastamiseks kohus vaevalt sellist luba annaks.

Viimane variant on veel, et pikast anonüümsest tagasidest saab õppejõud lugedes ise aru, kes see kirjutaja on.

Kõige tõenäolisemalt on õige mõni esimestest lihtsatest variantidest, kus ÕIS tegelikult salvestab kasutaja info ja süsteemiadmin saab seda kergesti tuvastada ilma mingit luba vajamata."

Signe Heiberg: kuidas peaksid olema andmed salvestatud, kui selge sõnaga öeldakse, et andmeid ei salvestata isikustatud kujul.

Signe Heiberg, AKI avalike suhete nõunik: "Anonüümsust tuleb vaadata ennekõike andmetöötleja vaatevinklist. Täielikust anonüümsusest saaks rääkida siis, kui andmetöötlejal ei ole võimalik logisid oma infosüsteemis kokku viia teiste andmetega. Samamoodi saab olla küsimustik anonüümne vaid siis, kui vastaja tunnuskoode ei ole võimalik kokku viia tema vastustega. Kui see on võimalik, ei ole küsimustik anonüümne!

Kui inimeselt oodatakse anonüümset arvamust teiste kasutajate suhtes, siis tuleb seda inimesele selgitada, mis ulatuses on arvamus anonüümne. Samuti seda, millistel juhtudel vastaja on tuvastatav. See on andmetöötluse läbipaistvuse nõude üks kõige elementaarsem osa – selgita, kuidas andmeid kasutad ja millised on teatud olukordades andmetöötleja õigused ja kohustused.

Seega tuleb olla väga ettevaatlik termini „anonüümne“ kasutamisel ja hoolas inimesele selgitamisel, kuidas andmeid töödeldakse."

Märt Põder, infovabaduse aktivist, MTÜ Piraadipartei ja MTÜ Internet Society Estonia juhatuse liige, pühapäevahäkker, kes suutis e-valimistel anda kehtetu hääle

Märt Põder: "Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis annavad tagasisidet tudengid, kes logivad sisse oma ülikooli kasutajakontoga. See tähendab, et nad on selles süsteemis algusest peale isikustatud ja anonüümsuse tagamiseks peab tegema täiendavaid pingutusi, millele pole aga ilmselt õppeinfosüsteemis piisavalt tähelepanu pööratud.

Anonüümsust saab isikustatud kasutajakontode puhul tagada kombineerides tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige lihtsam on tagasisideankeedi vastuste korral lihtsalt mitte salvestada selle andnud isiku andmeid, aga see on näiline anonüümsus, sest süsteemi operaator võib logide, ajatemplite vm andmete põhjal viia kokku tagasideankeedi sisu ja tudengi isiku. Selle välistamiseks peavad olema selged organisatoorsed meetmed, mis määratlevad, kellel ja mis alustel on ligipääs anonümiseerimisega seotud tarkvaramoodulile, ning kuidas tagatakse, et seda ligipääsu ei kuritarvitata.

Kõige suurem probleem pole siin minu arvates mitte tagasiside süsteemi poolik anonüümsus, vaid see, et Tartu Ülikool silma pilgutamata valetas tudengitele anonüümsuse kohta ja et see ei tulnud välja mitte kursuste tagasisidesüsteemi arenduse, juurutamise ja uuendamise varasemate arutelude käigus, vaid alles konkreetset isikut puudutava skandaaliga.

Võimalik, et tagasisidesüsteemi praegune pseudo-anonüümsuse tase on ligilähedaselt kooskõlas süsteemi enda olulisusega ja eelkõige tuleks täiendada protseduurireegleid ja organisatsioonilisi meetmeid ning need ilma tudengitele puru silma ajamata lahti kirjutada.

Eraldi küsimus on, kas ülikool valetas teadlikult ja kes on selle eest vastutav. Kas ülikool tõepoolest püüdis tagasiside anonüümsust tagada, aga kukkus selles läbi, unustas tarkvara arendades sellele mõtelda või jättis nimelt asjad nii, et anonüümsust on võimalik vajadusel murda? Tagasisidesüsteemi loomisel on osalenud minu teada ka üliõpilasesindus, kes võiks olla ülikoolis tudengite eestkostja ning kellel oleks olnud ilmselt võimalus dokumentatsioonile ja vajadusel ka süsteemi lähtekoodile ligi pääseda, neid materjale inspekteerida ning nõuda anonüümsuse tõsiselt võtmist või valelubaduste korrigeerimist.

On tavapärane, et kasutajaõiguste, sh privaatsuse küsimustele tarkvaraarenduse käigus ei mõtelda, sest see on lisakulu, ning puudujäägid tulevad ilmsiks lekete vm skandaalide vormis. Praegu väärib tähelepanu, et täpselt samasugune probleem peidab end ka üliõpilasesinduse valimise tarkvaras, mille alusel jagatakse keskeltläbi viiendik võimust Tartu Ülikoolis. Soovmõtlemine selle anonüümsuse, manipuleerimiskindluse ja organisatsioonilise vastutuse osas võib olla saatuslikumate tagajärgedega kui tagasisideankeedi anonüümsuse ootamatu mõranemine."

Artikli autorid on endised Ene Selarti õpilased ning Henry-Laur Alliku ülikoolikaaslased.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee