Eesti Pank: pikema kriisi korral tuleb tegeleda üha rohkemate sotsiaalsete probleemide leevendamisega (1)

Majanduskomisjoni liikmetele esinenud Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et kui majanduslangus kestab pikemat aega, siis tekib ka üha rohkem sotsiaalseid probleeme, mida riik peab leevendama. Kaasik lisas, et sotsiaaltoetuste jagamisel oleks ehk mõistlik eelistada juba praegu toimivaid sotsiaaltoetusi, sest neid saab kiiremini käiku lasta, teatas keskpank pressiteates. 

Kaasik ka rõhutas, et Eesti ettevõtted on eelmistes majanduskriisides suutnud kiiresti kohaneda ja kui majanduslangus kestab kauem, pole nüüdki sellest pääsu. „On selge, et kui majanduslangus kestab pikemat aega, on mõni sektor tulevikus elujõulisem ja seal tööhõive kasvab. Mõni teine majandusharu tõmbub aga mõnevõrra kokku. See muutus on ettevõtetele raske ja inimestele valulik, kuid pikas plaanis tagab elujõulisematesse sektorisse liikuv tööhõive ka Eesti inimestele kiirema palgakasvu." 

Esialgu tasub Eesti Panga hinnangul keskenduda kõige lühemaajalise ja pakilisema toetuse andmisele, sest need aitavad inimestel ja ettevõtetel kriisiperioodiga toime tulla. Pikemaajalise abi andmiseks valitsuse teise abipaketi raames on mõistlik teha ettevalmistusi. Siiski tasub keskpanga hinnangul otsuseid langetada alles siis, kui on selge, et piirangud jäävad kehtima esialgu plaanitust kauemaks ajaks.

Eesti Pank selgitas riigikogu majanduskomisjonile, millist mõju piirangute kestus majandusele ja riigieelarvele võib avaldada. Kui eriolukorrast tulenevaid piiranguid leevendatakse näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6 protsenti. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda lausa 14 protsenti. Eesti Panga hinnangul toob iga täiendav nädal piiranguid kaasa majanduse kahanemise poole protsendi võrra.

IMF-i hinnangul langeb tänavu Eesti majandus 7,5 protsent, ent järgmisel aastal tõuseb 7,9%. Mullu sügisel prognoosis IMF, et aastal 2020 tõuseb meie majandus 2,9 protsenti. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul on Eestis töötus käesoleva aasta lõpuks kuus protsenti, mis langeb järgmiseks aastaks 4,7 protsendini. 

Võrdluseks, IMF prognoosib tänavuseks Läti majanduslanguseks 8,6 protsenti, ent järgmine aasta peaks see tõusma 8,3%. Leedus peaks käesoleval aastal majandus langema 8,1%, ent järgmine aasta tõusma 8,2 protsenti.

IMF-i prognooside kohaselt tõuseb Lätis käesoleva aasta lõpuks töötuse määr 8 protsendile, ent langeb 2021. aasta lõpuks 2019. aasta tasemele ehk 6,3 protsendini. Leedus peaks töötus jõudma detsembri lõpuks tervelt 8,9 protsendile, ent 2021. aasta lõpuks langema 8,2 protsendini. Mullu oli Leedus töötuse määr 6,3%.

Üleilmne kogutoodung langeb IMF-i prognooside kohaselt kolm protsenti. Kui riigid tulevad viiruse leviku tõkestamisega toime ja majandused hakkavad taas tavapäraselt toimima, võib 2021. aastal võiboodata 5,8 protsendi suurust kasvu.