Eesti uudised

Meediaekspert: kui valitsusesuunalise kriitika tõttu ei toetata ajakirjandust, siis on riigis midagi väga valesti (9)

Kristjan Väli, 14. aprill 2020 11:43
„Kui see oleks tõsi, et ajakirjanduses väga loomuliku ja kohustusliku kriitika eest keegi üritaks karistada või on hirm, et karistatakse finantsiliselt, siis ei ole tegemist demokraatliku riigiga,“ kommenteerib ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane.Foto: Tiit Tamme
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar ütles hiljaaegu oma väljaandele antud intervjuus, et valitsuse leige huvi Eesti meediamajasid kriisiajal toetada võib tuleneda ajakirjanduse enda käitumisest. Nimelt viitas ta sellele, et valitsuses olev EKRE on saanud ajakirjanduses kõvasti kriitikat. "Kui EKRE tuli valitsusse, nägime, kuidas neid hakati peksma," rääkis Raudsaar.  Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane leiab, et kriitika eest ajakirjanduse karistamine tähendaks, et tegemist pole demokraatliku riigiga.

Koroonakriisi tõttu on Eesti meediamajad raskes seisus: reklaamitulude järsu äralangemise tõttu on pea kõik suuremad väljaanded kärpinud töötajate palku. Mitmed riigid on koroonakriisi ajal toetanud ajakirjandust. Aprilli alguses teatas Läti valitsus, et toetab meediasektorit 2,04 miljoni euroga. Ka Eesti Meediaettevõtete Liit on pöördunud riigi poole abi saamiseks, kuid seni pole valitsus selle kohta kindlat seisukohta võtnud. Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar avaldas hiljaaegu arvamust, et selle taga võib olla meediamajade kriitiline hoiak valitsuse suhtes. Eriliselt tõi ta välja Eesti Päevalehe ja Delfi kriitika koalitsioonipartei EKRE suunal.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ütleb, et ajakirjanduse roll ongi vaadata riigis toimuvat läbi kriitilise pilgu, kuid selle eest karistada saamine pole mõeldav.  „Kui see oleks tõsi, et ajakirjanduses väga loomuliku ja kohustusliku kriitika eest keegi üritaks karistada või on hirm, et karistatakse finantsiliselt, siis ei ole tegemist demokraatliku riigiga,“ ütleb Rebane. „Mida ajakirjandus teeb, see ongi tema roll. Ma olen väga üllatunud, et selline jututeema üldse saab üles kerkida. Kui kriitika eest karistatakse, siis on midagi väga valesti!“

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ütleb, et tema juhitud väljaanded ei ole olnud pahatahtlikult kriitilised valitsuse, ennekõike EKRE vastu. Soonvaldi sõnul kinnitas ta seda ka varasemalt Postimehele. 

„Sellise müüdi ehitamine on kindlasti kellelegi kasulik, kuid ma välistan, et oleme korporatiivselt kellegi või millegi suhtes pahatahtlikud. Miks me peaks? Mida see meile ja Eestile annab? Küll ma näen, et see võib olla kasulik neile, kes sellist vastandumist ehitavad. Me teeme oma tööd ega häälesta oma käsitlusi ja lähenemist vastavalt sellele, kes on võimul. Kiitus, kriitika ja mõistmine ei ole seotud inimeste ega organisatsoonidega, vaid ikka tegude ja sõnadega,“ kommenteerib Soonvald. „Jään ka täna nende sõnade juurde ja pigem on minus kasvanud imestus, kuidas Mart Raudsaar püüdes meid (EPL ja Delfi) positsioneerida, teeb seda hoopis iseenda ja oma väljaandega. Aga see on loomulikult tema õigus ja valik. Samas kõlab ta sõnakasutus, retoorika ja argumendid kuidagi väga äratuntavalt.“

„Professionaalne ja sõltumatu ajakirjandus on valitsusele, poliitikutele ja parlamendile kindlasti tugevam ning kasulikum partner, kui ideoloogiliselt suunatud ja kontrollitud ajakirjandus,“ nendib Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.Foto: Tiina Kõrtsini

Soonvaldi sõnul ei ole nende eesmärk kedagi rünnata: „Meie toimetused ei kogune iga hommik selleks, et kedagi „surnuks peksta“. Me ei vali ka ajakirjanikke sel printsiibil. Me ei oskagi isegi nii mõelda, et kuskil on töökäsk kedagi kiita või rünnata. Ajakirjandusel on juba ammu olnud väga selge roll ja ülesanne – me peame küsima küsimusi, olema skeptilised, ühendama ühiskonna osapooli, julgema kritiseerida võime ja kaitsma neid, kes seda ise teha ei suuda. Me lähtume sellest. Oleme aastate jooksul kõiki Eesti erakondi nende tegude ja sõnade eest kiitnud ning kritiseerinud, nagu ka väga paljusid Eesti poliitikuid. Aga tegude ja sõnade põhjal. Mulle meeldiks, kui kogu Eesti ajakirjandus lähtuks neist professionaalsetest kriteeriumitest. Ka ajal, kui majandus kukub ja valitsuse osatähtsus majanduslike otsuste puhul kasvab.“

Soonvaldil on väga kurb, et järjepidevalt ehitatakse müüti, kuidas ajakirjandust, mis teeb heas usus oma tööd, sildistatakse nii poliitikute kui kolleegide poolt. „Professionaalne ja sõltumatu ajakirjandus on valitsusele, poliitikutele ja parlamendile kindlasti tugevam ning kasulikum partner, kui ideoloogiliselt suunatud ja kontrollitud ajakirjandus,“ toonitab ta.

Kadastik: tegemist on EKRE isikliku murega

Postimehe endine peatoimetaja, ajakirjanik Mart Kadastik ütleb, et ajakirjandus on teinud head tööd. „Kui perekond Helmetel või EKRE-l on  ajakirjandusega mingi kana kitkuda, siis on see nende mure. Nad on negatiivsed olnud ju terve Eesti riigi, mitte ainult ajakirjanduse suhtes, ja nii juba mitu aastat enne valimisi. Ka valetanud palju rohkem kui teised erakonnad,“ ütleb ta.  „Ajakirjandus ei saa nende suhtes võtta sellist suhtumist, et nad on nüüd võimul ja vaatame läbi sõrmede. Las nad ütlevad, mis nad ütlevad. Ajakirjandus on täitnud oma rolli sõltumata sellest, mis on selle erakonna nimi ja millise perekonna inimesed seal ees seisavad. Kõik on olnud loomulik.“ 

„Mart Raudsaar annab veel enda hinnangu kaasa, et ajakirjandus alustas peksmist. Oleks ta öelnud, et jätkas väga kriitilist hoiakut. See oleks olnud ootuspärane, sest uuringud näitasid, et EKRE suunaline vastasseis oli kõikide valijate hulgas olemas. Välja arvatud siis EKRE endi valijate hulgas. Selles mõttes loomulikult, et see tekitab tõrke ühiskonnas ja ajakirjandus peab lugejate ja ühiskonna huvidega arvestama,“  kommenteerib Kadasitk.

„See on Raudsaare hinnang, et ajakirjandus tegeleb EKRE või Helmete peksmisega. See ei ole Helmete või EKRE hinnang, vaid Raudsaare hinnang. Et Eesti ajakirjandus on võtnud eesmärgiks EKRE või Helmed surnuks peksta ja kättemaksuks mõrvakatse eest siis võimupositsioonil olevad Helmed karistavad ajakirjandust. Ehk see konstruktsioon ise madaldab ajakirjandust. Positsioneerib ajakirjanduse sellisesse kohta, et  ajakirjandus peaks, käsi ees, minema küsima raha. Isegi, kui tahame, et nad annaks seda raha, siis peaksime olema kuulekad. Seda pole küll välja öeldud, aga see kontekst annab selge vihje. See on täiesti vastuvõetamatu,“ räägib Kadastik. 

„Ajakirjandus on täitnud oma rolli sõltumata sellest, mis on selle erakonna nimi ja millise perekonna inimesed seal ees seisavad. Kõik on olnud loomulik,“ leiab Mart Kadastik.Foto: Arno Saar

Kuidas Eesti meediamajade rasket olukorda lahendada? Kadastiku hinnangul oleks Eestis kõige mõistlikum jälgida Norra mudelit, kus on meediamajadele kehtestatud soodustus. Nullprotsendiline käibemaks nii ajakirjandusväljaannete digisisule kui ka paberväljaannetele. „Ja see ei peaks olema igavesti. Näiteks Norras kehtib see 2022. aastani, mil vaadatakse kõik uuesti üle. Sellest oleks Eesti ajakirjandusele reaalne kasu. See oleks meede, mis ei tekita üleliigset pinget meediamajade vahel,“ ütleb Kadastik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee