Eesti uudised

VIDEO | Kui hull seis on? Asjatundjad vaagisid Eesti majanduse olevikku ja lähitulevikku 

Toimetas Aare Kartau, 13. aprill 2020 14:00
Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing.Foto: YouTube'i kuvatõmmis
Esmaspäeval toimus pressikonverents, kus esimese kvartali konjunktuuri tulemusi, prognoosi järgmiseks pooleks aastaks ning COVID-19 leviku mõju Eesti ettevõtetele kommenteerisid Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide hinnangul oli tänavu märtsi algul Eesti majandusolukord suhteliselt hea. Eesti majanduse hetkeolukorda hinnati 69 punktiga, mis on 24 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eratarbimist hinnati samuti positiivseks ja investeeringute olukorda heaks. Ekspertide prognoos järgnevaks 6 kuuks aga halvenes oluliselt ja majanduskliima indeks oli -26,1, mis on viimase kümne aasta halvim näitaja.

Marje Josing märkis, et märtsi algul prognoosisid eksperdid majandusolukorra tsüklilist halvenemist. Ehkki hetkelist majandusseisu hinnati heaks, olid prognoosid siiski juba suhteliselt pessimistlikud. Osad eksperdid arvestasid Josingi hinnangul juba COVID-19 puhanguga. Suurem osa neist ütles, et kuue kuu pärast on majandusolukord veel halvem.

Paljudes ettevõttes märtsi alguses veel üldjuhul karmi langust ei usutud. Majandususaldus oli siiski juba langustrendil – Eestis siiski veidi vähem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Elanike hinnang majandusolukorrale oli märtsi alguses veel optimistlik. Eriolukorra väljakuulutamisest alates muutus ekspertide hinnang täielikult.

16-19. märtsi küsitlusest selgus, et viiruse mõju ettevõtetele on suur/väga suur. Arvati, et kolme kuu pärast on olukord veel hullem. Suur osa ettevõtetest oli kindel, et käive väheneb. Ei nähtud olukorra kergemaks muutumist.

Josingi arvates on Eestit raskes olukorras aidanud digiriigi olemus, sest me oleme selles valdkonnas hästi arenenud. Paljud ettevõtted rakendasid kaugtöö võimalust. 57% neist oli saatnud märtsi keskpaigast töölised kaugtööle, ehkki erinevates sektorites on see võimalus loomulikult erinev.

Ettevõtjate küsitlustulemustest selgus, et nad soovivad valitsuselt likviidsusabi, abi tööjõukulude katmisel, maksepuhkust pankadelt, riigi tellimuste kasvu, riigi varustamist isikukaitsevahenditega, rahvusvaheliste transpordikoridoride toimimist ning selget ja ausat informatsiooni. 

Majanduses on riskid alati õhus olnud

Konjunktuuriinstituudi hinnangul jäid riigid ja ettevõtjad hiljaks ohu hindamisel ja pandeemiaks valmistumisel. Enim kannatavad turism, transport, teenused, kaubandus, loomemajandus ja sport-meelelahutus. „Kui kiiresti need taastuvad, on keeruline küsimus,“ sõnas Josing.

Erakordne olukord esineb kogu maailma majanduses. Inimelude päästmiseks on riigid seisanud suure osa majandusest. Praegu on ligi kolmandik maailma inimestest eraldunud ning toimunud on kiireim majanduse kukkumine viimasel sajandil. Piiride sulgemine on haavanud ka globaalset tööjõuturgu.

Josingi sõnul on majanduses riskid alati õhus olnud seosest näiteks relvakonfliktide, võlakoormate jms. Nüüd on teised riskid. Näiteks see, et viirust ei saada kontrolli alla ja haigus võib hakata uuesti levima. Pole ka teada, kui tugevalt tabab viirus näiteks Aafrika riike, kus pole see veel väga levinud. Riskiks on ka riikidevahelise usalduse kadumine, pankrottide laine, maksekäitumise halvenemine, ülemaailmne töötuse kiire kasv ja sellega kaasnevad sotsiaalsed probleemid.

„Riigid satuvad kriisi erineval ajal ning võivad käituda väga erinevalt,“ sõnas Josing. Tema arvates võivad tekkida regioonid, kes hakkavad tegema koostööd koroonavastases võitluses – näiteks ühesuguse filosoofiaga Balti riigid ja Põhjamaad. See võib arendada rohkem ka lähiturismi.

Majandusteadlastel pole võimalik midagi täpsemalt prognoosida

Josingi sõnul tegi konjunktuuriinstituut majandusprognoosi, kuna nad seda igal kvartalil teevad, ent sel korral on see tehtud eeldusega, et majanduse seisak kehtib 1. maini – hetkel on näha, et see päris nii pole. Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul on see võimalikult optimistlik prognoos, ehkki mida pikemaks kriis levib, seda suurem saab langus olema.

Väga kiire taastumise korral oleks Josingi teatel majanduslangus olnud 5% ja töötus 10%, ehkki juba praegu saab öelda, et olukord on hullem. „Siin pole majandusteadlastel suurt midagi prognoosida – meist ei sõltu praegu midagi, vaatame meditsiiniteadlaste ja viroloogide poole, et mida viirus maailmas tegelikult teeb,“ sõnas Josing.

„Kuni on nii palju ebaselgust, peame esikohale seadma inimelu ning hoidma viirust kontrolli all ja kannatama ära selle väga uudse ja ettevõtlust haavava olukorra,“ lõpetas Eesti konjunktuuriinstituudi direktor sõnavõtu.

Majanduse pikem vaade selgub alles mõne kuu pärast

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede tunnustas ajakirjanikke ja teleoperaatoreid, sõnades, et ka nemad on eesrindetöötajad. „Eriti kriisisituatsioonis on õige ja kontrollitud informatsiooni omamine üks kõige olulisemaid asju,“ kinnitas Reede.

MKMi majandusarengu osakonna juhataja hinnangul sai kõige rohkem kannatada turism ja sellega seonduv. Nüüdseks on teada, et selle sektori toetamiseks on valitsuses tehtud otsuseid. „Milline on aga majanduse pikem vaade, selgub alles mõne kuu pärast – tõsi on see, et keegi seda hetkel öelda ei oska,“ sõnas Reede.

Reede hinnangul on teadmatu tuleviku ees erinevate stsenaariumite tegemine ja nende sidumine erinevate liikumistega üks asi, mida saame teha. „Kui oleme jõudnud sinnani, et inimeste liikumispiirangud võetakse maha, siis järelikult saame vaadata seda, et näiteks kauplused ja söögikohad saavad end uuesti avada – siis oleme selles situatsioonis,“ kirjeldas Reede, lisades, et kui saab laiemalt näha maailma majanduse stabiliseerimist, võib võtta vastu järgnevad otsused ja meetmed. Majandusarengu osakonna juhi hinnangul proovivad nad teha laenutoetuseid ja -tagatist ettevõtjatele võimalikult soodsaks. Mitmed riigiabitingimused, mis piirasid varem toetuste andmist, on kriisiolukorras maha võetud.

Samal teemal

13.03.2020
Valitsuse plaan: avada riigipiir Soome ja Lätiga