Maailm

USKUDA VÕI MITTE? Saksa viroloog koroonaviiruse levimisest: „Ärge kartke ukselinke ega ostukärusid.“ (5)

Tõnis Erilaid, 12. aprill 2020 20:49
Gangelti tänavadFoto: AFP/Scanpix
Saksamaa ja Hollandi piirialal Heinsbergi kreisis, nõndanimetatud Saksa Wuhanis teevad Bonni ülikooli teadurid ulatuslikku uurimust, mis puudutab koroonaviirusega seotud ohte. „Ärge kartke ukselinke ega ostukärusid,“ teeb viroloogiaprofessor Hendrik Streeck selle põhjal kokkuvõtte. „Ohtlik pole ka see, kui poes mõnest nakatanust paari meetri kauguselt mööda kõnnite. Haigestumine on vältimatu, kui olete mõnda aega koos temaga kõrvuti rahvamassis olnud, tantsinud või laulnud.“

15. veebruaril kogunes 350 inimest Heinsbergi lähedal Gangeltis raekotta, kus peeti karnevalihooaja lõpupidu. Tantsiti, lauldi ja rüübati õlut. Teiste seas lõbutses abielupaar, kes veel ei teadnud, et nad on viirusekandjad. Paar päeva hiljem oli üks tantsijaist, 47aastane mees, intensiivravipalatis.

Samal teemal

Gangelti (pildil) juhtunu oli esimene nii tõsiselt lõppenud asi Saksamaal, kirjutab The Guardian. Varsti oli 42 000 elanikuga kreisis juba 1442 haigusjuhtu ja 43 inimest surnud – kaugeltki rohkem kui mujal riigis. Ajakirjandus ristis Heinsbergi kähku Saksa Wuhaniks.

See pani Bonni ülikooli teadureid põhjalikult uurima, miks viirus nii kiiresti levima hakkas.

Kõigepealt vaadeldi mitmesuguseid pindu. Koroonaviiruse RNAd leiti kõikjalt: ukselinkidelt, teleripultidelt, poodide ostukärudelt... Kuid viirus oli väga kiiresti surnud. „Näiteks ukselingid on ohtlikud vaid siis, kui keegi on vahetult teie ees köhinud või sülitanud pihku ja sellest kinni haaranud. Te peate tema selja taga seisnult lingist kinni haarama – ja sellestki on veel vähe. Viirus levib, kui katsute kohe oma nägu,“ ütleb Streeck. „Käisime ka kodudes, kus üks või mitu perekonnaliiget on nakatunud. Ka seal polnud ühelgi pinnal elavat viirust.“

Streecki sõnul näitas uurimus, et erilist ohtu pole ka siis, kui mõnest viirusekandjast kiiruga mööda minna. Küll aga siis, kui olla temaga kauem lähestikku. Näiteks staadionil rahva keskel või temaga suudeldes, kallistades ja tantsides. Nagu ka siis, kui kõrvuti laulda või samast kannust õlut juua. Ilmselt hakkas viirus just nii Heinsbergis, aga ka Itaalias Bergamos jalgpallimängu ajal inimestest täis pikitud staadionil ja Austria Ischgli suusakeskuses peetud õhtusel peol kiiresti levima, kirjutab The Local.

Berliini Charite haigla viroloog Christian Drosten on samuti kindel, et viirus kuivab pindadel ruttu. Kuid ta oleks siiski ettevaatlik paberraha ja müntidega. Enamasti levib viirus õhu kaudu ja seetõttu on väga tähtis hoida teistega piisavat vahemaad. Samas pole praegu kõikjal maailmas tehtud uuringud ühte meelt, kui kiiresti koroonaviirus pindadelt kaob. Enamasti on neid tehtud küll laboreis. Seega näib sakslaste oma olevat esimene, mis käsitleb tegelikku elu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee