Rootsis läheb elu vaatamata suurele nakatunute arvule eriliste piiranguteta edasi. Epidemioloog: tahame jõuda sama tulemuseni, mis kõik teised riigid

Toimetas Mihkel Talivee, 12. aprill 2020 13:44

Rootsis läheb elu üsnagi normaalselt edasi. Ka lihavõtteid sai kenasti tänavatel tähistada.Foto: Reuters/Scanpix

Kui mujal maailmas on valdavalt kõikjal võetud kasutusele karmid meetmed, et koroonaviiruse levikut takistada, siis Rootsis sellega eriti kaasa mindud ei ole. Endiselt lubatakse koguneda kuni 50 inimesel korraga, restoranid, koolid, poed, treeningsaalid ja kohvikud on endiselt avatud, tõsi, neid külastatakse vähem.

Enamik piirangud, millest võimud on teatanud, on pelgalt soovitused. Kõigil, kel on tuvastatud koroonaviiruse sümptomid, palutkse koju jääda, kuid nende pereliikmed võivad siiski kooli või tööle minna. Ühistransport töötab, kuigi seda soovitatakse kasutada vaid äärmisel vajadusel. Piirid mitmete Euroopa riikidega on endiselt avatud. Seda kõike vaatamata sellele, et riigis on diagnoositud üle 10 000 nakatunud elaniku, viiruse tõttu on elu kaotanud pea 900 inimest. Ning Rootsis eeldatakse, et see arv kasvab tuhandetesse.

Olenemata arvukatest juhtumitest ollakse seisukohal, et nende meetod on õige ning võib end pikemas perspektiivis ära tasuda. Riigis vastutab kriisiolukorra kontrollimise eest Roorsi rahvatervishoiu instituut. Nende üks epidemioloogidest Anders Tegnell kinnitab, et tegelikkuses soovitakse sama, mida kõik teised riigid: viirusest lõplikult jagu saada.

"Tõele au andes on meil teiste riikidega sarnane strateegia. Nagu kõik, püüame meiegi nakatunute arvu kasvu aeglustada, et vältida olukorda, kus haiglad enam patsiente ära mahutada ei suuda. Erinevused tulenevad teistsugustest traditsioonidest ja kultuurist, mis Rootsis valitseb. Eelistame kasutada vabatahtlikke meetmeid, kus tähtsal kohal on inimeste ja valitsuse vaheline usaldus, et me ei peaks rakendama sunniviisilisi piiranguid," rääkis Tegnell ajalehele Asian Tribune.

Kuigi selline lähenemine on pälvinud ohtralt kriitikat nii riigisiseselt kui ka mujalt maailmast, on valitsus otsustanud sellise strateegia kasuks.

Tegnell selgitab, et eesmärgiks on aeglustada viiruse levikut, mitte otseselt immuunsuseni jõuda.

"Me ei püüa saavutada immuunsust, kuid tahame aeglustada viiruse levikut. Kuid samal ajal on suurem osa asjatundjatest arvamusel, et viirus peatub ainult siis, kui saavutatakse immuunsus või luuakse toimiv vaktsiin. Ainult nii saab viirust peatada. Kõik ülejäänud lahendused on ajutised," lausus Tegnell, kes kinnitas, et strateegia käigus loodetakse, et kõrvaltulemusena õnnestub siiski ka immuunsus saavutada.

Epidemioloog ei oska öelda, millal täpselt võib viiruse kulminatsioon saabuda, kuid pakub, et see võiks juhtuda paari nädala jooksul.

"Me ei tea täpselt, millal kulminatsioon saabub. Stockholmi ümbruses ollakse ülejäänud riigist nädala või kahe võrra ees, mis on positiivne. Pakun, et viirus võib oma haripunkti jõuda kahe või kolme nädala pärast," lisas Tegnell.