Eesti uudised

Kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti selts tähistab 150. aastapäeva

Edasi lükatud: Eesti Üliõpilaste Seltsi suur aastapäev rändab järgmisse kevadesse (1)

Asso Ladva, 7. aprill 2020, 16:35
ÜKSINDA TERVE SELTSI EEST: Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu esimees Erki Tamm esindab seltsi 150. aastapäeval üksinda kõiki 976 liiget.Foto: Aldo Luud
„Eelmisel reedel oleks pidanud ERMis toimuma ball, kuhu me ootasime 500 kuni 600 külalist. Aga nüüd peab EÜSi esimees aastapäevakõne video vahendusel, vastilmunud albumit esitleme internetis. Inimesed ei saa kokku tulla, peavad kõike seda arvuti vahendusel jälgima,“ kirjeldab Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu esimees Erki Tamm, kuidas selts tähistab eriolukorra tingimustes oma 150. aastapäeva.

EÜSi alguseks peetakse esimest dateeritud Kalevipoja õhtut 7. aprillil 1870, mil kogunesid kaheksa Eesti soost haritlast ja üliõpilast, nende seas Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen ja Hugo Treffner. Iganädalastest Kalevipoja lugemistest kasvas välja selts, mis baltisakslaste ja tsaaririigi võimude vastuseisu tõttu sai praeguse nimega registreeritud alles kuraditosin aastat hiljem. Värvikombinatsiooni sini-must-valge võttis sõpruskond kasutusele 1881. aastal.

Pidu pole, maja tühi

„Me oleme otsustanud, et pidulikud sündmused pidamata ei jää,“ sõnab Tamm. „Aasta pärast, enne 151. aastapäeva lõpetame pidulikult juubeliaasta. See ei ole esimene kord, kui pidustused edasi lükkuvad. Seltsi sajandat aastapäeva 1970. aastal tähistati Kanadas mitte kevadel, vaid juulis.“

EÜSi maja Tartus Jaan Tõnissoni tänaval on lukus ja tühi. Keegi liikmetest on küll valves, aga mingeid kogunemisi ega üritusi pole. Tamm isegi ütleb, et pole maja ammu käinud, kuid nii tähtsal päeval tuli vilistlaskogu esimehel ülikond selga ajada ning üksinda kogu seltsi esindada.

„EÜS on kõige pikemalt ilma vaheaegadeta tegutsenud Eesti organisatsioon,“ jätkab Tamm. „Kõige vanem on Vanemuise Selts, aga selle saatis nõukogude võim laiali. Üliõpilasorganisatsioone ei ole kunagi ametlikult ära keelatud ja nende tegevus ei ole kunagi katkenud.“

EÜSi süvariik

„Meil on siin oma süvariik täiesti olemas,“ muigab Tamm vastates küsimusele, kas palju otsitud süvariiki peaks otsima hoopis üliõpilasorganisatsioonidest. „90ndatel aastatel räägiti palju, kuidas EÜSi õllelauas pannakse valitsusi paika. Tegelikult pole seda kunagi olnud. Meie süvariigiks on marmortahvel, kuhu graveeritud vabadussõjas langenud seltsi liikmete nimed.“

Nõukogude ajal seisid kaheks lõigatud tahvli pooled Tartu ülikooli peahoone uste kõrval, vabadussõjas langenute nimed vastu seina pööratud, nähtavale poolele eesti ja vene keeles kirjutatud „Tartu Riiklik Ülikool“. Nii oli tükike EÜSi ja vabadussõda kogu nõukogude aja nähtaval kohal, aga ometi varjatud.

Seltsi aastapäeva tähistamiseks annab Omniva teisipäeval käibesse Indrek Ilvese kujundatud margist, ümbrikust ja esimese päeva templist koosnevad tervikasja. Tamme sõnul käis asjaajamine Omnivaga väga soliidselt: „Margi ja ümbriku kavand arutati meiega läbi, tervikasjaga käib kaasas brošüür, mille teksti koostas selts.“

Läbi aegade on EÜSi liikmeks olnud enam kui 3900 inimest. Praegu kuulub EÜSi ridadesse 976 vilistlast, tegevliiget ja noorliiget.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee