Eesti uudised

Koroonakriisi lisaeelarve eelnõu läbis esimese lugemise 

Ohtuleht.ee, 6. aprill 2020, 23:04
Koroonaviirus, maskis riigikogu saadik. Lisaeelarve üleandmine riigikogus.Foto: Robin Roots
Riigikogus arutati esmaspäeva hilisõhtuni riigi lisaeelarve eelnõu, mille teine lugemine on plaanis läbi viia 13. aprillil ja kolmas lugemine 15. või 16. aprillil.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on 2020. aasta lisaeelarve mõeldud koroonakriisist tingitud tervisekriisi ja majanduskahjude leevendamiseks. 

Samal teemal

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,2 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale.

Rahandusministeerium värskendas oma kevadist majandusprognoosi teisipäeval, 31. märtsil, et võtta arvesse viimane teadmine kujunenud majandusliku olukorraga ja rahvatervise kaitsemeetmete kestuse kohta.  Prognoosi kohaselt võib Eesti sisemajanduse kogutoodang langeda sellel aastal 8 protsenti. 

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud. Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid.

Riina Sikkut: lisaeelarvest tuleb kriisi lahendamisega mitteseotud kulud välja visata

Sotsiaaldemokraatide nimel riigikogus sõna võtnud Riina Sikkuti kinnitusel peaksid lisaeelarvest kaduma need kulutused, mis ei aita kaasa kriisi lahendamisele ning eriolukorrast tingitud Eesti inimeste ja ettevõtjate murede leevendamisele.

Sikkut tõi välja, et eelarve jagab toetusi, käendusi ja laene pea kõigisse valdkondadesse ja seda suures mahus. Samas ei ole taotlemise tingimused enamasti veel teada. Sotsiaaldemokraadid peavad ainuõigeks, et lisaeelarve edasise menetlemise käigus arvatakse sealt sealt välja kulud, mis ei ole suunatud kriisi lahendamisele. Sikkut osutas näiteks pensioni teise samba maksete peatamisele ja aktsiisilangetustele. 

Kaja Kallas: kummaline, et lisaeelarve ei sisalda valitsussektori kärpeid

Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles lisaeelarve esimesel lugemisel parlamendis, etreformierakond teeb eelarvesse kindlasti muudatusettepanekuid, aga on valmis koostööks, kui koalitsioon ei rakenda teerullitaktikat.

“Peame tegelema hetkel nende sammudega, mis on koheselt vajalikud. Paljude teemadega on mõistlik tegeleda paari kuu pärast, kui meil on selge, kaua tervisekriis kestab, millised on kahjud, kus on suurimad kaotused,” sõnas Kallas.

Kallase sõnul on eelarves mitmeid meetmeid, millega Reformierakond nõustub, nagu Kredexi toetused või tööturumeetmed. Oluline on, et need rakenduksid liigse bürokraatiata ja oleksid selge lõpptähtajaga.

Samuti on Kallase sõnul kummaline, et lisaeelarve ei sisalda valitsussektori kärpeid. “Olukorras, kus kogu erasektor peab koheselt ja kiiresti vähendama inimeste töötasusid või suisa koondama, tõmbama oma tegevust igatpidi kokku, tundub riik, kes oma kulusid ei kärbi, elavat mingis teises maailmas.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee