Juhtkiri

Juhtkiri | Õpetajad pelgavad põhjusega 

ohtuleht.ee, 5. aprill 2020 19:46
Ajal, kui lõpuklasside õpilased ning nende vanemad ja õpetajad ootavad pikisilmi selgust, kas ja kuidas saavad tänavu toimuma eksamid ning sisseastumine gümnaasiumisse, ülikooli või kutsekooli, oleks justkui mõistlik, et riigivõim haarab ohjad otsustavalt enda kätte ja kehtestab koolide lõpetamise korra valitsuse määrusega. Paljude õpetajate vastuseis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiskavatsusele, mis jõuab osana nn kobareelnõust riigikogu ette, räägib paraku usalduse puudumisest praeguse valitsuse vastu.

Viimase juured asuvad sügavamal kui pedagoogide hinnangus valitsuse hakkamasaamisele koolielu korraldamisega eriolukorra ajal. Valitsusele otsustamisõiguse andmine eksamikorralduse üle määramata ajaks äratab kahtlusi eelkõige seetõttu, et põhikooli lõpueksamite kaotamine on haridusminister Mailis Repsi sihiks olnud juba pikemat aega. Erimeelsused osa õpetajatega kulmineerusid varem süüdistustega isiklikus tagakiusamises, mis olla jätnud vähemalt kaks pedagoogi ilma meisterõpetaja kutsest. Nüüd ähvardab vana tüli taas lõkkele lüüa. Ent kõhklused polegi asjata: kui koalitsioonisaadikud kavandavad iseenda palgalangust üksnes ajutiselt, siis miks ei võiks kõik teisedki kriisimeetmed kehtida vaid eriolukorra ajal (eksamite puhul piisaks esialgu sellest õppeaastast)?

Kahjuks pole valitsejate kiusatuses eriolukorra varjus valimislubadusi ja ebapopulaarseid ettepanekuid läbi suruda midagi ennekuulmatut. Nii tekitas möödunud nädalal lisaeelarvegi küsimusi, kas näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutusele ei anta toetustepajast ebaproportsionaalselt suure kulbiga, ja kuivõrd mõistlikud on praeguses olukorras aktsiisilangetused.

Kui eelnõu saab veel muuta (ja minister Reps ongi leplikkust üles näidanud), siis usalduse taastamisega on lood keerulisemad. On väga oluline, et riigikogu säilitaks kriitilise meele. Hoiatavat näidet ei pea otsima kaugemalt kui Ungarist, kus parlament sai sisuliselt hakkama iseendi ülearuseks kuulutamisega.