Maailm

Covid-19: palehigis otsingud vaktsiini leidmiseks (1)

Tõnis Erilaid, 5. aprill 2020 16:45
VAKTSIINIKATSETUSTE ESIMENE SÜST: Vabatahtlikuks hakanud kahe lapse ema Jennifer Haller lubas esimesena maailmas enda peal Covid-19 vastast vaktsiini katsetada.Foto: Ted S. Warren, AP/Scanpix
16. märtsil tungis süstal Seattle'is Jennifer Halleri käsivarde. Kahe lapse ema on esimene inimene maailmas, kes lubas vabatahtlikult enda peal katsetada koroonaviirusega võitlemiseks mõeldud vaktsiini  mRNA-1273. Selle töötas välja Kaiser Permanente terviseuuringute instituut. Talle järgnes kolm vabatahtlikku katsealust.

Vaktsiin ei tugine koroonaviiruse tõttu põdenud inimeste vereplasmale, millega tehtavad katsetused algasid äsja Prantsusmaal. Austraalias on kahe vaktsiiniga jõutud eelkliiniliste testideni ja BBC teatel loodetakse veel aprillis alustada esimeste inimkatsetega.

USA terviseuurijad, kes arendavad  mRNA-1273, tahavad jõuda selleni, et neil oleks 45 katsealust vanuses 18 kuni 55 aastat. Katsetel on kolm eri pikkusega järku. Niisiis pole valmisvaktsiini oodata lähikuudel. Võib olla jõutakse selleni kiirustamisest hoolimata alles mingil ajal tuleval aastal. Kiirkorras teeb vaktsiinikatseid ka üks maailma juhtivaid sellealaseid ravimitootjaid GlaxoSmithKline koostöös Austraalia Queenslandi ülikooliga.

Kogu lootus Remdesiviril?

Ajalehe The Guardian teatel on praegu maailmas 35 suuremat firmat ja akadeemilist asutust jõudnud või jõudmas sinnamaale, et alustavad kõrvuti vaktsiiniga ka ettevalmistusi  koroonaviirusega nakatunute tervenemisele viivate ravimite tootmiseks. Näiteks on jõutud Remdesiviriga juba kliiniliste katsetuste kolmandasse faasi ning seda valmistav firma Gilead on kasutanud ravimit eksperimentaalselt Hiinas koroonaviiruse keskmes Wuhanis. See andis lootusrikkaid tulemusi haigete puhul, kellel arenes pärast viirusega nakatumist madala või keskmise raskusastmega kopsupõletik. USAs loodab firma proovida ravimit 600 patsiendil, kellel on kas nõrgema või keskmise kuluga Covid-19. Tulemusteni loodetakse jõuda mais. Paralleelselt ravitakse katseliselt tõbiseid ka Hongkongis, Singapuris ja Lõuna-Koreas. Samuti kavatseb Šveitsi ravimitootja Roche alustada 330 vabatahtlikul tehtavaid kliinilisi katseid – ja seda juba aprillis mitmes maaima riigis.

DNA-le tugineva vaktsiiniga on pikkamööda järjele jõudmas ka Inovio Pharmaceuticals, kes loodab Ühendriikides seda katsetada aprillis 30 vabatahtliku peal. Võimalik, et ka Hiinas ja Lõuna-Koreas saadakse selleks luba. Inovio vaktsiini arendamist toetab USA kaitseministeerium, kes eraldas neile 11,9 miljonit dollarit. 

Tõenäoliselt on vaktsiini asjus päris kaugele jõudnud Hiina, kes alustas selle otsingutega mõnevõrra varem kui teised. Kindlaid andmeid töö edu kohta siiski pole.

Suurematest firmadest on mõnevõrra teistest maha jäänud prantslaste Sanofi ja jaapanlaste Takeda, kes jõuavad tõenäoliselt suuremahuliste vaktsiini- ja ravimikatsetusteni alles tuleval aastal. Tegelikult pole kiirustamisest suuremat kasu. Nii või teisiti on vaktsiinid ja ravimid müügikõlblikud 18, paremal juhul 12 kuu pärast. Paljud teadlased viitavad siinkohal, et peaaegu 30 aastat pärast HIV avastamist pole sellevastast vaktsiini siiamaani leitud, kuigi selle viiruse tõttu on surnud umbes 30 miljonit inimest.

Venemaagi pingutab vaktsiini nimel

Eile ületas Venemaa 5000 nakatunu piiri.

Idanaabrite riiklik viroloogiakeskus Vektor on jõudmas vaktsiinikatsetustega teise faasi. Inimkatsetega alustatakse paremal juhul juunis. Sealse kaitseministeeriumi mikrobioloogia instituut lubab esimesi tulemusi 11 kuu pärast, kuid tõenäoliselt algab siis alles pikk inimkatsetuste periood.

Samas on Venemaa olnud teistest riikidest tublisti erineva nakatustasemega: peaaegu 40 protsendi tõsisemate juhtude puhul, kus tõbised on juhitaval hingamisel, on tegu nooremate kui 40aastastega. Vaid 15 protsenti raskelt haigestunuist on vanemad kui 65aastased. Just neid aga loetaksegi mujal riskigruppi kuuluvaiks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee