Eesti uudised

Minister Tõnis Lukas tuleb kultuurivaldkonnale appi: raadiod, mängige Eesti muusikat! 

Ohtuleht.ee, 2. aprill 2020 16:08
Tõnis LukasFoto: Martin Ahven
„Muidugi on Eestis päevakajaline teema inimeste tervis ja otsused tehakse sellest lähtudes. Meie jaoks on teisel kohal Eesti kultuurielu käimas hoidmine – eesmärk on, et Eesti kultuur tuleks eriolukorra lõppedes välja vähemalt samas seisus, kui sellesse läks ja kaotused oleks võimalikult väikesed,“ teatas kultuuriminister Tõnis Lukas, kes tutvustas videosilla vahendusel abipaketti kultuurivaldkonna abistamiseks.

Sarnaselt paljudele muudele valdkondadele on ka kultuurivaldkonna väärtusahelad seoses koroonakriisiga lakanud toimimast. Kultuuriministeerium püüab lisaeelarve kultuuripaketi kaudu tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikust, püüdes katta nende möödapääsmatuid kulusid ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.

Lukas sõnas, et praegu ei saa veel rääkida vastu võetud otsustest, sest nüüd hakkab lisaeelarvega töötama riigikogu. Lukas tegi ka mitu üleskutset, et Eesti kultuurimaastikku toetada. „Esimene on üleskutse kõigile raadiotele – mängida Eesti autorite ja esitajate muusikat. Seda on tehtud rõõmustavalt palju, aga julgustaksin kõiki raadiojaamu, eelkõige ERR-i, mängima eriolukorra ajal Eesti autoreid.“

ERR-ile tegi Lukas ettepaneku Eesti autorite loomingut mängida 70-80% ulatuses. „Sellest saadavad autoritasud lähevad otse Eesti loojatele.“ Lisaks kutsus minister üles tellima Eesti kaupa, kunsti ja disaini.

„Kolmandaks – kui võimalik, ärge nõudke tagasi juba ostetud piletite raha. Needsamad organisatsioonid ja teatrid peavad ka praeguse olukorra üle elama, sest inimesed valmistuvad seal igapäevaselt, harjutavad, mõtlevad välja uusi plaane, et olla löögivalmis kui eriolukord lõppeb. Osa neist pakub oma kunsti ka veebi vahendusel. Oleks hea neid mitte kuivale jätta, et nad saaksid kriisist välja tulla sama heas vormis, kui nad seni on olnud.“

Lukas sõnas, et valitsus on oma meetmete paketi eesmärgiks võtnud majanduse käigushoidmise ja tema sõnul on rõõmustav, et ka kultuur ja loomemajandus on selle majandusvaate orgaaniliseks osaks. „Kui me käime kontsertidel, teatrites, muuseumides, ostame kunsti – see hoiab käigus vahendeid ja elavdab seega igapäevaselt majandust.“ Toetused, mida kultuuriministeerium plaanib rakendada, kestavad eriolukorra lõppemiseni ja sellele järgnevaks kuueks kuuks.

Lukas sõnas, et kultuuriministeerium on juba varasemalt nimetanud käesoleva aasta digikultuuri aastaks ning kuna ka tavatrükiseid tarbitakse praegu rohkem digivormis, on valitsus teinud riigikogule ettepaneku 1. maist ühtlustada käibemaksumäärasid.

„Kui seni on paberraamatud ja ajakirjad olnud 9% käibemaksuga ning e-versioonid 20%, teeme ettepaneku vähendada e-versioonide käibemaksu 9%-le, et elavdada loomingu pakkumist. See puudutab raamatuid, õppevahendeid, ajalehti-ajakirju, aga ei puuduta reklaamile suunatud ja pornograafilise sisuga väljaandeid.“

Kultuuriministeerium esitas riigikogule lisaeelarve, mille kriisiabipaketti kuuluvate erinevate toetuste üldmaht on 25 miljonit eurot, nüüd teeb ministeerium ettepanekud toetusraha kasutamiseks.

Esimene osa on kultuuri- ja spordivaldkonna füüsiliste isikute toimetuleku toetamine, töösuhete hoidmine, tasude ja sotsiaalsete garantiide tagamine. Selle kogumaht on 2,5 miljonit eurot.

Ärajäänud sündmuste ja valdkonna organisatsioonide tegevuse katmisega kaasnenud kulude ja möödapääsmatute kulude kompenseerimiseks mõeldud osa kogumaht on 19,8 miljonit eurot. „Üksikisikute toetustes kehtib praegu seadus, kus loometoetuste ja stipendiumite määramine on riigieelarveliste vahendite peal, aga toimub loomeliitude kaudu nii liikmetele kui ka välistele loojatele, kel on oma looming ette näidata. Nüüd oleme liitudega kokku leppinud, et osa halduskoormusest võtab enda peale kultuuriministeerium,“ rääkis Lukas.

Loometoetuste maht on miinimumpalga määr ehk 584 eurot kuus ja seda saab taotleda järjest kuueks kuuks. Lukas ütles, et loojatele praeguses olukorras appitulemiseks on tehtud ka seadusemuudatuse ettepanek – et toetust saaksid taotleda ka need, kes seda juba eelmisel aastal said. „Seni on kriteeriumiks olnud, et toetust saab taotleda, kui pole seda viimasel kahel aastal saanud.“ Loometoetuste suurendamiseks on kultuuriministeerium valmis suunama 4,2 miljonit eurot.

Treenerite riikliku palgatoetuse maksmine jätkub nii, nagu see on olnud seni. Varasemalt toimis see alates 5. kutsetasemest, kuid välja pakutakse, et ka 3. ja 4. kutsetasemega noortreenerid saaksid taotleda täiendavat toetust. Toetatakse ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevaid kollektiive ja juhendajaid.

„Praegu on ansamblitel ja kollektiividel treeningute ja proovide vaheline aeg, tihti jäävad siis ka kollektiivide juhid ilma tasuta. Et nad selle aja üle elaks, on kultuuriministeerium plaaninud, et kollektiivide juhid saaksid vahepealsel ajal, kui nad mujalt töötasu ei saa, kompensatsiooni,“ sõnas Lukas ja lisas, et selleks on planeeritud 600 000 eurot.

19,8 miljonit eurot asutuste ja organisatsioonide toetust saamata jäänud tulude ja juba tehtud kulutuste kompenseerimiseks sisaldab muu hulgas 4 miljonit eurot teatritele (suurem osa avalikele-õiguslikele teatritele, riiklikele sihtasutustele ja omavalitsuste teatritele, kelle piletitulu on ära kukkunud, 700 000 eurot erateatritele). Erinevad riiklikud kollektiivid saavad 4 miljoni euro mahus täiendavaid toetusi.

Lukas rõhutas, et kõik senised riiklikud toetused jäävad kestma ja jutt on lisatoetustest.

Lisaks käivitatakse loovisikute ja kollektiivide stardipositsiooni tagamise toetus.

Miljon eurot läheks ka erakorralisse muusikavaldkonna täiendavasse tegevustoetuse taotlemisse.

Toetused on ette nähtud ka muudesse valdkondadesse – kujutav kunsti toetuseks, näitusasutuste jätkusuutlikkuse hoidmiseks, liitudele erinevate produktsioonitegevuste, ateljeede rendimaksete taotluste katmiseks, disainivaldkonnale.

Ka Eesti rahvusringhäälingule, mis on praeguseks juba eetrisse lasknud seni üles võetud lavastusi ja etendusi. Selleks, et ERR saaks aga õigusi teatritelt ja autoritelt täiendavalt osta, on vaja ka lisavahendeid. Samuti on kultuuriministeerium valmis ERR-i toetama, kui ERR peaks järgmisel aastal eetris edastama olümpiamänge.

Muuseume toetatakse 6 miljoni euroga – riigiga seotud muuseumid saavad 4 miljonit, eramuuseumid ja teiste ministeeriumite valitsusalas olevad riiklikud muuseumid, seal hulgas ka omavalitsuste muuseumid, 2 miljonit eurot. Spordile eraldatakse täiendavalt 2,6 miljonit eurot toetusteks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee