Eesti uudised

Täiendatud!

Kriisi süvenedes võib valitsus NATO-lt abi paluda 

Marvel Riik, 2. aprill 2020 16:07
Pilt on illustratiivne.Foto: Tiina Kõrtsini
„Otsuseid meditsiinilise või logistilise abi vajaduse järele liitlastelt, partneritelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt tehakse vabariigi valitsuse tasandil. Eesti on koheselt valmis abi küsima, sealhulgas NATO kriisimehhanisme kasutades, kui selleks peaks vajadus tekkima,“ ütles kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonnjuhataja Susan Lilleväli vastuseks küsimusele, kas Eesti on Covid-19 kriisi tõttu NATO-lt logistilist või muud abi palunud.

Kuigi NATO on poliitiline ja sõjaline organisatsioon, on liikmesriigid teineteist Covid-19 puhangus aidanud. Peamiselt on see tähendanud logistiliste ülesannete lahendamist, millega organisatsioon on tihti silmitsi. Õhtulehele on viidatud, et ka Eesti valitsus on mõelnud, kas ja kuidas saab NATO olla kasulik Covid-19 kriisi toimetulekul.

Samal teemal

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonnjuhataja Susan Lilleväli sõnul Eesti mingeid abipalveid veel teinud ei ole. Samas lisas Lilleväli, et selline vajadus võib tekkida.

Covid-19 puhang on loetud nädalatega juba vajutanud pitseri riikide maksutuludele, mis kokkuvõttes vähendavad nii kaitsekulutusi kui ka panust NATO eelarvese. Majanduslikult raskematel aegadel otsitakse kohti, kust on võimalik kokku hoida.

Lilleväli ütles, et viiruse puhang plaane Eesti suunal ei muuda. „NATO liitlaste heidutus- ja kaitsehoiakus järeleandmisi ei tehta ning vabariigi valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord ei mõjuta ega sea piiranguid liitlaste kohalolekule Eestis,“ selgitas ta. „Meie liitlase Suurbritannia juhitud pataljoni lahingugrupp koos taanlaste kompaniiga on Tapal. Alles 20. märtsil alustas teenistust uus Suurbritannia üksus. NATO õhuturbe missiooni raames valvavad Eesti õhuruumi Ämarist Poola F-16 hävitajad ning Prantsusmaa teeb ettevalmistusi mais algavaks rotatsiooniks.“

Kuidas aga elavad Eestis baseeruvad liitlased? On eriolukord ja viiruse levik toonud kaasa muudatusi sõjaväelaste igapäevaelus? Lilleväli selgitustel juhinduvad liitlased oma tegemistes Eesti kaitseväe hoiakutest ja suunistest. „Peame oluliseks kaitsta enda tegevväelaste, kaitseliitlaste, ajateenijate ning liitlaste tervist, hoides seejuures nii situatsiooniteadlikkust kui ka kriisi- ja lahinguvalmidust. Liitlastele on vajalik ja kokkulepitud toetus kaitseväe poolt tagatud, sealhulgas testimise osas, ning need põhimõtted kehtivad ka kriisi ajal.“

Urmas Reinsalu: NATO püsib keerulises olukorras ühtne ja tugev

Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas tänasel NATO välisministrite videokohtumisel, et juba praegu on aeg vaadata tulevikku ja kaardistada kriisi õppetunnid.

Reinsalu tunnustas NATO panust kriisi leevendamisel ning tänas riike, kes on aidanud koju tuua Eesti kodanikke.

Eesti välisminister tõdes, et piiride sulgemine võib põhjustada liikuvusele tõsiseid raskusi, mida NATO peab oma edaspidiste tegevuste ja õppuste kavandamisel arvestama.

„Väljakutsed, millega seisime silmitsi enne COVID-19 pandeemia algust, pole kuhugi kadunud. Peame olema valvsad kõigi arengute osas, mis võivad mõjutada meie kollektiivset julgeolekut. Peaksime olema valvsad valeinformatsiooni suhtes ja vastaste katsetes kasutada meie nõrku kohti sel keerulisel ajal,“ rõhutas Reinsalu. „NATO ja Euroopa Liidu koostöö vastupanuvõime tugevdamisel on praeguses olukorras väga tähtis."

„Koroonaviirusest põhjustatud kriis on NATO vastupanuvõime proovikivi, muu hulgas ka hübriid- ja kübervaldkonnas,“ sõnas Reinsalu. „Alates kriisi algusest on mõnedel haiglatel ja hädavajalikel meditsiiniteenustel, mis on nagunii tohutu koorma all, olnud täiendav surve küberrünnakute näol. Nende destabiliseerivate tegude vastu võitlemiseks tuleb tugevdada nii NATO-sisest kui ka samameelsete riikide vahelist koostööd. On ülioluline, et elutähis infrastruktuur oleks kogu aeg kaitstud ja toimiv.“

Lisaks kinnitas välisminister, et Eesti toetab NATO edasist tegevust lõuna suunal, sealhulgas Iraagis, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Ühtlasi lisas Reinsalu, et on oluline, et NATO liitlased leppisid kokku Gruusia ja Ukraina toetamiseks mõeldud lisameetmetes.

Samal teemal

02.03.2020
Vabatahtlikud meedikud startisid Saaremaa välihaiglasse tööle
01.03.2020
VIDEO JA FOTOD | Kaitseväe välihaigla jõudis Saaremaale
31.02.2020
GALERII | PIILU SISSE! Kaitseväe välihaigla hakkab Kuresaares tööle 2. aprillist