Eesti uudised

VIDEO | ERIOLUKORRA UUDISED: uue eelarvega süstitakse meditsiini miljoneid ja vähendatakse aktsiise (2)

Johanna-Kadri Kuusk, 2. aprill 2020 11:02
Martin HelmeFoto: Martin Ahven
Igapäevasel eriolukorra pressikonverentsil tutvustatakse neljapäeval 2020. aasta riigi lisaeelarvet. Ülevaate annavad peaminister Jüri Ratas,  rahandusminister Martin Helme ja kolmanda koalitsioonipartneri esindajana Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder.

Samal teemal

Peaminister: majanduses on ees rasked ajad

Esimesena sai sõna Jüri Ratas. Ta toonitas, et lisaeelarve on oluline kõigile. „Me peame koos pingutama. Eriolukorra karmid reeglid löövad valusalt paljusid ettevõtteid ja riik annab oma parima, et säilitada inimestele töö ja hoida ära pankrotid,“ sõnas Ratas ja lisas, et majanduses on ees ootamas raske aeg. „Tänane kokkulepe on kindlasti suur samm, et saaksime koroonakriisist kiiresti üle ja saaksime tugevamana edasi minna,“ rääkis ta.

Uue eelarvega süstitakse meditsiini üle 200 miljoni euro ja kasvatatakse meditsiinitöötajate palkasid. Samuti aidatakse KredExiga koostöös majandust. EASi kaudu hakatakse eraldi toetama väikeettevõtteid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse abiga hakatakse toetama talumehi. Plaanitakse langetada erinevaid aktsiise, peamiselt kütuseaktsiisi, samuti peatada II pensionisamba maksed ja toetada laevandust. 

„Oleme arvestanud, et enne lisaeelarve vastu võtmist on vaja muuta palju seadusi ja selge on, et riigikogule langeb sellega suur töökoormus, aga ma usun, et riigikogu võtab seda tõsiselt ja saab sellega hakkama,“ ütles peaminister.

Kaua kriis kestab? Ratase sõnul ei saa keegi öelda, kui kaua viirus Eestis on. „On mingid indikaatorid, mis on meie jaoks olulised. Kui palju on nakatunuid, kui paljud on haiglates ja kui paljud on kaotanud koroonaviiruse tõttu elu. Kõigil on küsimus, et millal see lõpeb. Seda ei saa tõesti mitte keegi öelda. Me teeme täna kõik selleks, et viiruse levikut tõkestada ja olla valmis selleks, kui puhang peaks suurenema. Et haiglad oleks valmis, et oleks isikukaitsevahendeid. Samuti teeme kõik, et majandus saaks võimalikult vähe kahju. Minu tunnetus on, et kõik valitsuse liikmed soovivad, et see kriis saaks läbi nii kiiresti kui võimalik ja me ei saa praegu kahjuks öelda, et selle viiruse selgroog on murtud,“ rääkis ta.

Helme: tehtud on suur töö

„Tõepoolest oli täna kõige kaalukam otsus eelarve kinnitamine ja riigikogusse saatmine. Soovin tänada kõiki koalitsioonikaaslasi, sest tehtud on suur töö,“ ütles Martin Helme sõnavõtu alguses.

Helme sõnul lähtutakse eeldusest, et majanduslangus on sellel aastal 10 protsenti. „Suur osa meie majanduse päästepakettidest on see, et majanduslangus ei oleks nii suur,“ lisas ta.

Helme sõnul toob eesootav majanduslangus kaasa maksutulu vähenemise ja riigi maksutulu langeb 11,8 miljardi pealt 10,2 miljardi euro peale. Samuti mõjutab riigi sissetulekuid aktsiiside langetamine. „Riigikassa negatiivne rahavoog koos meetmetega ja reservide kasutamisega on 3,78 miljardit eurot. Samas on Eesti ka selle juures Euroopas kõige väiksema võlakoormusega riik,“ ütles rahandusminister.

Kütuseaktsiisi langetamine mõjutab otseselt diislikütuse hinda. Helme sõnul on aktsiisi langetades silmas peetud Läti kütusehindasid. Meie kütusehinda langetades loodetakse, et see motiveerib inimesi rohkem kodumaalt kütust ostma. „Kaudselt on diisli hind seotud kogu majandusega,“ lisas rahandusminister. Lisaks kütusele langetatakse maagaasi aktsiisi 50 protsenti ning Helme sõnul on ka see tööstusele oluline sisend ja samuti on see ka oluline majapidamistes. Elektriaktsiisi langetamine käib Euroopa Liidus lubatud määra järgi ja elektri lõpphind peaks langema 3,1 protsenti. 

Miks peatati II pensionisamba maksed? Helme sõnul peatatakse pensionisamba sissemakse selle aasta juulis ja see lõpeb järgmise aasta augusti alguses. Seda seoses lootusega, et valitsuse algatatud pensionireform läheb läbi. Seega on eriolukorras peatatud II samba maksete taastamisel inimestel hea võimalus otsustada, kas nad üldse soovivad nende maksetega jätkata.

Seeder: parlament ei saa praegu olla tegevusetu

Isamaa esimees Seeder teatas, et riigikogus erirežiimi järgi toimimine ei ole enam võimalik, kuna uued eelnõud vajavad kiiresti menetlemist. „Ka riigikogu komisjonidest on tulnud väga ajakriitilisi eelnõusid ja selleks on vaja, et suur saal tuleks ikkagi kokku. Seda peab korraldama nii, et riigikogulaste kontakt oleks võimalikult võike ja säästurežiimil,“ seletas ta ja lisas, et parlamendi töös võetakse arvesse kõiki tervise- ja turvareegleid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee