Maailm

Milliseks muudab koroonaviirus Suurbritannia riigi? (2)

Tiina Tamman, London, 2. aprill 2020 08:10
VABATAHTLIKUD: Suurbritannias soovis riigile raskel ajal appi tulla 750 000 vabatahtlikku. Pilt on tehtud Londonis Tottenham Hotspuri staadioni maa-aluses parklas asuvas jaotuskeskuses, kust toit viiakse riskirühma kuuluvatele inimestele ja tervishoiutöötajatele. Foto: ZUMAPRESS/Scanpix
Seda küsimust on järjest enam kuulda, sest viimase paari nädalaga on riik tundmatuseni muutunud, elu üsnagi seiskunud. Igapäevased valitsusbriifingud küll jätkuvad, ent peaminister Boris Johnson, tema põhinõunik Dominic Cummings, terviseminister Matt Hancock ja tervisenõunik Chris Whitty on viirusega karantiinis ning parlament puhkusel, ehkki jõudis veel vastu võtta erimeetmed.

Ja nii on ajakirjandus asunud uurima, kas erimeetmed pärast koroonaviirusega toimetulekut ikka tühistatakse. Arvas ju lord Sumption, kes alles hiljuti oli üks ülemkohtu liikmetest, et kui politsei nii räigelt, näiteks droonidega, kontrollib inimeste liikumist, siis pole politseiriik enam kaugel. 

Samal teemal

Suurbritannias puudub isikut tõendavat dokument, inimesi ei peatata, et küsida, kuhu ja milleks nad lähevad. Uued erimeetmed aga lubavad politseil rahvast reeglite eiramise eest trahvida ja nii ongi põhja pool asuvas Lancashire krahvkonnas agaralt esitatud juba 100 trahvinõuet, samas kui Londonis pole kedagi trahvitud – seal katsutakse veenmisega toime tulla. Ning kas ei või ka ajutiselt lubatud ilma vandemeesteta kohtupidamine hiljemgi jätkuda?

Majanduslangust kardetakse veelgi enam. Rahandusministri ohtrast finantsabist hoolimata on arvata, et väikestest ja keskmistest ettevõtetest ei toibu praegusest šokist 800 000. Kui firmad tahaksidki pangalaenu, siis pole seda niisama lihtne saada, sest paljud pangakontorid on suletud. Ja igal firmal on oma profiil, omad probleemid. Tuhanded aiandusfirmad on sunnitud tonnide viisi taimi ära viskama, sest neid müüa pole võimalik. Heategevad organisatsioonid ei saa enam annetusi. Kes neist jääb ellu? 

750 000 vabatahtlikku

Tervishoiu teemal tuntakse rõõmu – ja rõõmustavat on ju praegusel ajal vähe – , et 750 000 inimest on end vabatahtlikena kirja pannud. Kes on nõus autoga viima-tooma, kes tahab helistada üksindust tundvatele inimestele, kes tahab abistada, kuidas oskab. Ka on nõustunud 20 000 hiljuti pensionile või muidu tervishoiusüsteemist lahkunud arsti ja medõde tagasi tööle tulema. Lennufirmade pardapersonal ja jalgpallimeeskondade meedikud on nõus käed külge lööma.

VABATAHTLIK: „Naeratuse brigaadi“ kuuluv vabatahtlik Tom viib Fulhamis jalgrattal abivajajatele süüa.  Foto: Reutars/Scanpix

Kõige suurem probleem hetkel on tervishoiusüsteemis töötavate meedikute testimine. Umbes veerand arstidest on praegu kodukarantiinis, sest neil on viiruse-sümptomid. Kui neid saaks testida, siis saaksid negatiivse tulemusega meedikud tagasi tööle minna.

Teisipäeval tunnistas portfellita minister Michael Gove esimest korda, et testimist takistab kemikaalide puudus. Valitsus oli lubanud testida vähemalt 10 000 isikut päevas, ent selgus, et reaalsus piirdub 8000-ga. Lubadus oli ka tõsta testimist 25 000-ni päevas, ent sedagi suudetakse teha vaid aprilli lõpuks. Intensiivhaiglateks moondatakse mitmeid konverntsikeskusi, suurim neist Londonis, kus saab olema 4000 voodikohta.

Numbrid, numbrid – neid kallatakse kapaga. Praeguseks on viirusega surnute arv ületanud 2300 piiri. Kõige noorem neist oli näiliselt terve 13-aastane poiss, kes suri esmaspäeval Londonis. (Tavalisel aastal sureb riigis üle poole miljoni inimese, mis teeb kuus üle 40 000 surma ja päevane keskmine on üle 1300.) 

Peaminister Boris Johnson tahab näidata, et viirushaigusest ja karantiinist hoolimata pole ta kontrolli kaotanud ja räägib, et asjad lähevad hullemaks, alles siis paremaks. Ta on endiselt kindel, et Brexiti osas ei palu riik pikendust, ehkki mõlemad pealäbirääkijad, David Frost ja Michel Barnier, on praegu viirusega maas.

PEAMINISTER: Kodukarantiinis viibiv Suurbritannia valitsusjuht Boris Johnson ütles rahvale, et enne paremaks muutumist läheb olukord veel hullemaks.Foto: PA Pictures/Scanpix

 Ajakirjandus ärgitab moodsal IT-ajastul parlamenti oma tegevust elektrooniliselt jätkama. Laupäeval tehakse teatavaks ka opositsioonis oleva leiboristide partei uue juhi nimi. Kas sellest aga piisab, et valitsuse tegemistel silma peal hoida?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee