„Nime sai kaua otsitud, lõpuks nägin unes, et laps jookseb avasüli mu poole ja hüüab: „Minu nimi on Liisi!““ meenutab ema, kes tütrele selle nime panigi. Üleüldse on eesti emad-isad lastele nime valides ääretult leidlikud: kes viskab täringut, kes leiab nime rinnahoidjalt, kes järgib suguvõsatraditsioone, kes laseb käiku ultraheliarsti näpuvea, kes leiab nime lemmikraamatust ja kes anekdoodist.

Kas panna vastsündinu nimeks Jaan või Pikne, Lumi või lihtsalt Maria? Lapsevanematele on see küsimus ülimalt tähtis! Sestap leviski sotsiaalmeedias kulutulena nimeteemaline veebiküsitlus, mille põhjal kirjutasin magistritöö „Eestlaste eesnimevaliku põhjendused“ (Tallinna ülikool, 2017). Siinse artikli aluseks ongi küsitlusega kogutud hindamatu ja ulatuslik materjal: 4334 lapsevanemat rääkisid, kuidas nad valisid eesnime(d) kokku 7701 lapsele.

Esmalt olgu nimetatud põhjendus, mis oli vanemate jaoks kõige-kõige tähtsam: see on ilus nimi! Kuna aga ilusaid nimesid on palju, siis tuli vaadata muudki.