Juhtkiri

Juhtkiri | Politsei läheb (omadega) rappa? 

Ohtuleht.ee, 25. märts 2020, 19:17
Foto: Martin Ahven
Vaevalt jõudis valitsus viiruse leviku tõkestamise nimel kehtestada täiendavad liikumispiirangud ja sulgeda kaubanduskeskused, spordiplatsid ja mänguväljakud, kui järgmisel hommikul olid politseinikud tänavatel olukorda jalgsi kontrollimas ja selgitamas. On tore näha, et korravalvurid on autodest rahva sekka tulnud, kuid ometi tekib küsimus, kas see on ikka enamasti nappiva politseiressursi mõistlik kasutamine. 

Pole kuigi usutav, et politsei astus selle sammu omapäi, kõiki muid tegemisi sinnapaika jättes. Tahe lauskontrolliks tänavatel ning isegi rabades ja matkaradadel on pigem tulnud poliitilise otsuse vastuvõtjatelt, kusjuures see ei pruugi olla sugugi vaba erakondlikust omakasust.

Vaid mõne nädala eest nägime politseijõude piiridel, kus nad tegid ilma kaitsevahenditeta tööd, kogumaks paberankeete – kusjuures keegi toksis need hiljem politseiressursse kulutades arvutisse–, mille kasutegur oli siis ja on nüüdki mõistetamatu. Ka siis tuli tervisedeklaratsioone koguda kellegi teise nõudmisel. Kui palju töötunde sinna kulus ja mitu nakkusohtlikku olukorda tekkis, jääb igaveseks teadmata.

Tõsi, politsei kohalolek oli uudse olukorra esimestel päevadel tõenäoliselt vajalik, tajumaks, et asi on tõsine. Kuid Eestis on läbi aegade toiminud naabrivalve, juba ammu enne selle liikumise ametlikku registreerimist. Maakohtades, kus kõik tunnevad kõiki, on sotsiaalne kontroll niigi olemas. Linnad on küll anonüümsemad, kuid ka neis tasub lähtuda tervest mõistusest – rohkem kui kahte inimest koos nähes ei pea helistama numbril 112, vaid piisab grupis liikujaile uute reeglite meeldetuletamisest.

Ehk kui avad suu ja juhid tähelepanu, et ühiskondlikud reeglid on nüüd uued, aitad politseil keskenduda asjadele, kus nende kohalolu on kindlasti rohkem vaja. Loomulikult jääb alati mingi protsent pahatahtlikke eirajaid, kuid enamik meist on siiski mõistlikud. Ei maksa alahinnata rahva valmisolekut vajadusel sekkuda – trammiski võib kõvahäälne naispensionär kõrval paisuva konflikti juba eos resoluutselt maha rahustada, kui samal ajal noorem seltskond eelistab toimuvat mitte märgata. Liiati saavutab hea sõnaga tihti rohkem kui kumminuia vibutades.

Nii et jälgige uusi ajutisi reegleid, ärge häbenege neid vajadusel teistele meelde tuletada ning laske politseinikel oma igapäevast tööd teha. Poliitikud aga võiksid loobuda korravalvurite solgutamisest küll Läti piiri hermeetiliselt sulgema, küll rappa saates. Oma inimesi usaldades saavutame pikas plaanis rohkem. Näidakem nüüd, et oleme valmis vastutama ja kui näeme viga laita, siis ka laidame. Kui on aga midagi kiiduväärset, tunnustame sedagi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee