Eesti uudised

Henn Põlluaas valiti tagasi riigikogu esimeheks

SARVED RISTI RIIGIKOHTUGA? Koalitsioon üritab peatada riigikogulaste palgatõusu (5)

Viljar Voog, 25. märts 2020, 14:44
Koalitsiooni nimel andis seaduseelnõu üle Viktoria Ladõnskaja-KubitsFoto: Teet Malsroos
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonid andsid kolmapäevasel riigikogu istungil üle seaduseelnõu, mille eesmärk on seisata 1. aprillist kehtima hakkav parlamendisaadikute palgatõus. Viimase suure kriisi ajal 11 aastat tagasi kuulutas riigikohus sarnase seaduse põhiseadusvastaseks.

Kui masu ajal üritas riigikogu takistada enda palka, mis seaduse kohaselt muutub igal kevadel vastavalt varasemale majanduse käekäigule, ajutiselt tõusmast, leidis riigikohus väga selgelt, et põhiseaduse paragrahv 75 seda ei luba.

Riigikohus leidis, et teoorias võib eksisteerida viis sellest paragrahvist mööda minemiseks, kui võtta arvesse teisi põhiseaduses kirjas olevaid põhimõtteid: „Nende sätete koostoimest tuleneb norm, mille kohaselt ametisoleval riigikogu koosseisul on enda liikmete jaoks keelatud muuta riigikogu liikme tasu ja piiranguid muu töötulu saamisel, välja arvatud juhul, kui see seab ohtu riigikogu liikme sõltumatuse ja mandaadi kasutamise vabaduse või riigi kaitsmise. Sellise normi kohaldamise vajalikkus võib olla tingitud näiteks hüperinflatsioonist. Niisuguses olukorras võib selleks, et mitte sattuda vastuollu PS § 60 lõikest 2 ja §-st 62 tuleneva kohustusega kehtestada Riigikogu liikmele piisav, tema sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust tagav sissetulek, osutuda vajalikuks muuta riigikogu liikmete palka riigikogu ametisoleva koosseisu poolt.

Riigikogu ametisoleva koosseisu liikmete palga või muu töötulu saamise piirangute muutmine võib olla põhiseaduspärane ka juhul, kui riigikogu eelmine koosseis on järgmise jaoks kehtestanud sätted, mis ei taga piisavat sissetulekut, sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust. Kirjeldatud normi kohaldamise vajalikkus võib olla tingitud ka väljakuulutatud sõjaseisukorrast, kus võib samuti olla tarvis muuta riigikogu liikmete palka riigikogu ametisoleva koosseisu poolt eesmärgiga kasutada eelarvevahendeid riigi kaitseks. Käesolevas asjas ei esine selliseid olukordi, mistõttu ei ole võimalik PS § 75 kohaldamisel teha erandit.“

Nüüd sisse antud seadusemuudatuses rõhub koalitsioon just toonase selgituse eelviimasele lausele, kus mainitakse sõjaseisukorda.

„Viidatud riigikohtu lahendis ei ole toodud välja eriolukorda, kui erandit PS § 75 kohaldamisel. Sellest ei saa aga järeldada justkui eriolukord ei võimaldaks ametisolevate riigikogu liikmete palka vähendada. PS § 75 kohaldamisel erandi tegemisel tuleb hinnata, kas esinevad erakorralised asjaolud, mis tingivad vajaduse leida täiendavaid eelarvevahendeid. Allakirjutanute arvates võib eriolukorda koos kaasnevate mõjudega eelarvevahenditele (sh tervishoiusüsteemi toimimiseks ja taastamiseks ning eriolukorraga kaasnevate kahjude hüvitamiseks riigi poolt) võrdsustada sõjaseisukorraga,“ seisab kolme fraktsiooni poolt allkirjastatud eelnõu seletuskirjas.

Esimest korda on taasiseseisvunud Eestis kehtestatud eriolukord – kas see võiks kuidagi muuta riigikohtu arvamust? Omaette argument on seegi, et juba 2009. aastal oli viis riigikohtunikku üldkoguga eriarvamusel ja pidasid palgatõusu peatamist põhiseaduspäraseks, sest see väljendaks kõigi ühiskonnaliikmete solidaarsust ja kannab endas õigluse ideed, mis mõlemad põhiseaduses kirjas. 

Tõenäoliselt saab riigikohus ka seda seadust ja eriolukorra võrreldavust sõjaolukorraga kaaluda, sest riigikogus läheb seadusmuudatus kindlasti läbi – võib-olla isegi ühegi vastuhääleta, sest opositsioon vaevalt tahab jätta endast muljet kui kümne küünega palgatõusust kinni hoidjat, samal ajal, kui mujal riigis kärbitakse ja koondatakse. President ja õiguskantsler aga sarnaselt käituda ei tohiks – eriti viimane, olukorras, kus on olemas varasem riigikohtu lahend, mis pidas palgatõusu peatamist põhiseadusvastaseks.

Selliste otsuste tegemiseni on aga kõrged riigitöötajad nagu president, peaminister ja mitmed riigikogulased lubanud annetada oma palgatõusu kriisiga võitlevate isikute-organisatsioonide heaks.

Riigikogu esimeheks valiti taas Henn Põlluaas

Riigikogu valis täna oma esimeheks taas Henn Põlluaasa, kelle poolt hääletas 50 saadikut. Samuti esimehe kohale kandideerinud Ivari Padari poolt hääletas 41 saadikut. Kehtetud hääletussedeleid oli kaks.

Hääletusest võttis osa 93 saadikut.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee