Eesti uudised

Tutvu raportiga, millega tutvumise järel otsustati piiranguid karmistada

VIDEO | Võitlus koroonaviirusega: valitsus piirab inimeste kogunemisi ja käike kaubanduskeskustesse (2)

Toimetas Marvel Riik, Hindrek Pärg, 24. märts 2020 20:47
Peaminister Jüri Ratas. Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Valitsuse kriisikomisjon otsustas teisipäeval rakendada lisapiiranguid. Uued meetmed puudutavad nii kaubanduskeskusi kui ka kooskäivate inimeste arvu. 

Valitsus otsustas sulgeda alates reedest kaubanduskeskused, avatuks jäävad toidupoed ja apteegid. Samuti on keelatud üle kahe inimesega kohtumised avalikus kohas.

  • Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas, näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad, ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel, teatas valitsus.
  • Alates 27. märtsist on kaubanduskeskused suletud. Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Avatuks jäävad ka eraldiseisvad poed. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. 
  • Alates 27. märtsist tuleb õhtul kella 22st sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.
  • Alates 27. märtsist on suletud meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Samal teemal

Peaminister: „Tegelikult on raskemad ajad veel ees.“

Peaminister ütles pressikonverentsil, et järgnevad nädalad on võitluses viirusega kõige kriitilisemad. „Palun kõigi veel tugevamat pingutust. Peame käitume meie-ühiskonnana, mitte minu-ühiskonnana,“ ütles Ratas. Valitsusjuht lisas, et arutatud on erinevaid stsenaariume ning olevalt viiruse levimisest on olemas plaanid, kuidas stsenaariumitega hakkama saada. „Me ei saa öelda, et oleme kriisi seljatanud. Tegelikult on raskemad ajad veel ees.“

Ratase sõnul sai kriisikomisjon teadusnõukogu poolt ülevaate ja soovitused, mis soodustasid varemmainitud nelja lisameetme rakendamist. "Teadusnõukogu ekspteriishinnangu kohaselt on astutud sammud olnud õiged, aga viiruse levikuks ja tõkestamiseks tuleb astuda uusi piiranguid ja kõik piirangud, mis täna astusime, olid põhimõtteliselt professor Lutsariga läbi räägitud ja arutatud."

Miks lisapiirangud võeti vastu täna, miks mitte näiteks varem või hiljem? "Vastus on see, et teha kõik selleks, et tagada Eesti inimeste võimalikult hea tervis ja elu ning viiruse võimalikult kiire ületamine," vastas peaminister. 

Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar rääkis, et viiruse levikut on hoolikalt uuritud teadusnõukodas ning seal leiti, et praegused meetmed on nakatumist piiranud, kuid sellest on vähe. „Mingil määral oleme saanud viiruse õigel ajal kontrolli alla. Samas leidsime, et viirus ei ole kuhugi läinud.“

Lutsar tõi välja Hiina, kus viirusepuhang kestis neli nädalat. Tänasel päeval pole riiki, kus viirust ei leiduks. Professor lisas, et eelmisel nädalal tuli Euroopast Eestisse hulga inimesi, kelle osas pole täielikku veendumust, et nad püsivad karantiinis. Seetõttu oli vaja teatud meetmeid tugevdada.

„Koduses karantiinis ei ole meeldiv olla, aga peab mõtlema sellele, et ma olen ohtlik teistele,“ selgitas Lutsar.

Ajakirjanikud uurisid peaministrilt, kuidas hakatakse meetmete täitmist kontrollima? Ratas tõi oma vastuses välja, et eelkõige loodetakse inimese enda isiklikule vastutustundele, aga ka naabritele. Kui aga vastutustunne ja naabrivalve veab alt, võib inimestele määrata rahatrahvi.

Peaminister rääkis hiljem, et senimaani on inimeste karantiinis püsimist kontrollinud terviseamet, kes on helistanud inimestele. Ratas rääkis ka, et 29. märtsist hakatakse positsioneerimine inimeste telefoni, mis ei ole isikustatud. "See on seotud inimeste liikumisega. Kui küsite, kas mingid trahvid hakkavad lendama välja, siis vastus on ei."  

Teadlased rõhutasid oma soovitustes valitsuskomisjonile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid inimesi. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis olevate inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samas ei tohi unustada, et koroonaviirusesse nakatuvad ka nooremad inimesed ja lapsed.

Teadlased andsid ka ülevaate, mida Eesti saab teha vaktsiini väljatöötamise toetamiseks. Samuti sai erikomisjon ülevaate teistes riikides kasutatavatest ravivõimalustest.

COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Tutvu raportiga, millega tutvumise järel otsustati piiranguid karmistada

Raportist ilmneb, et intensiivravi vajajate arv võib kahe nädala pärast ületada 100 ning 3 nädala pärast olla 200 ja 300 vahel. Samuti leiti, et Covid-19 nakkus esineb viiel protsendil nakatunutel kopsupõletiku ja hingamispuudulikkusega, mis vajab intensiivravi ja enamasti ka hingamisaparaati ehk nemad vajad III astme intensiivravi.

Täna kehtivate piirangute mõju viiruse leviku takistamiseks ja tõrjeks

  • Piirangute eesmärk on aeglustada viiruse levikut, ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust ja panna alus viiruse tõrjumisele Eestist
  • Vastu võetud meetmete tegelik efekt ilmneb 10–14 päeva jooksul alates nende rakendamisest
  • Alates piirangute rakendamisest on viiruse levik olnud suhteliselt stabiilne. Uute diagnoositud juhtude arv päevas (analüüsitud peamiselt riskigruppi) on perioodil 16.– 22.03 olnud vahemikus 9–34 (keskmiselt 22) ilma märgatava eksponentsiaalse kasvu trendita
  • Kehtestatud piirangud on adekvaatsed, nende rakendamist tuleb jätkata, kuid mõned meetmed vajavad tugevdamist, vt allpool.

Prognoos viiruse edasise leviku hindamiseks

Prognoosimudelites kasutatud parameetrite aluseks on rahvusvahelised andmed, mis ei pruugi vastata täpselt Eesti oludele. Seega tuleb tulemustesse suhtuda reservatsiooniga - eriti pikemaajalistesse prognoosidesse. Tegelik epideemia kulg sõltub paljudest faktoritest, sh ka kehtestatud meetmete tõhususest.

  • Nädala pärast võib haiglaravi vajavate patsientide arv kasvada kuni 200-ni või rohkem ja neist ligukaudu veerand võivad vajada intensiivravi.
  • Intensiivravi vajajate arv võib 2 nädala pärast ületada 100 ning 3 nädala pärast olla 200 ja 300 vahel.

Suremuse prognoosimine on väga keeruline - eelkõige sõltub see sellest, kas suudetakse ära hoida haiguse laialdasem levik vanemates elanikkonna gruppides.

  • Alla 60-aastaste isikute seas on suremus 0,2%-1%, kuid üle 70-aastaste seas võib ulatuda 10-15% piiresse, mida näitasid Itaalia ja Hiina uuringud.

Teadlased soovivad käesoleva nädala reedeks kokku leppida ühtses prognoosimudelis.

Ülevaade erinevates riikides kasutatavatest ravivõimalustest 

  • Majutusasutused viiruse karantiiniks ja kergetele haigetele nn pre-haiglad ja hotellid - Austria, Hispaania, Portugal.
  • Portugal kasutab hotelle töötajate majutamiseks.
  • Ambulatoorne töö on peatatud, ka laste vaktsineerimine on lõpetatud – Bulgaaria
  • Meditsiinitöötajaid värvatakse juurde – residendid saavad eriloa, viimaste aastate tudengid töötavad meditsiinisüsteemis ja pensioneerunud arstid kutsutakse tööle tagasi – Hispaania, Itaalia, Saksa, Austria
  • Haigete hajutamine üle riigi vastavalt vabade voodikohtade olemasolule – Holland
  • Meditsiinitöötajate testimine 7 päeva pärast haigetega kokkupuudet – Leedu
  • Kõikide haigestunute kontaktsete testimine viirusinfektsioonile iseloomulike sümptomite puhul – Norra (ei testita üldpopulatsiooni ega ka neid, kellel on kerged haigusnähud)
  • Kontaktide kindlaks tegemine, monitoorimine ja testimine – Iisrael kutsub mobiili positsioneerimise järgi inimesi, kes haiguskolletes, testima
  • Nutirakendus enese jälgimiseks – Lõuna-Korea. Võiks sobida ka Eesti koduse ravi jälgimiseks.

Võimalikud täiendavad piiranguid eaka elanikkonna tervise kaitseks Eestis

  • Eakate teavitamine kõigi sobilike kanalite kaudu ennetuse meetmetest, eriti kõigi ebavajalike kontaktide vältimisest inimeste vahel sealhulgas omastega
  • Loobuda ka nende teenuste tarbimisest, mida hetkel veel pakutakse
  • Jätta ära palvegruppide koosviibimised, surnuaedade külastused jms
  • Jätta ära talgud ja muud kogunemised värskes õhus
  • Võimalusel vältida ühistranspordi kasutamist
  • Tõhustada toidukaupade ja ravimite kojukannet vähendamaks vajadust külastada kaubanduskeskuseid 

Ettepanekud Vabariigi Valitsusele intensiivravi tõhusaks korraldamiseks Eestis

Covid-19 nakkus esineb 5 protsendil nakatunutel kopsupõletiku ja hingamispuudulikkusega, mis vajab intensiivravi ja enamasti ka hingamisaparaati. Need 5 protsenti haigetest vajavad seega III astme intensiivravi.

III astme intensiivravi võimekus Eestis:

  • III astme voodikohti on kokku 157
  • Täna on riigiülene III astme voodihõive 49% (0,49x157=80) seega 80 voodikohta on Covid+ avatud ressurss
  • II astme voodikohti on 193, kui neid voodikohti varustada ventilaatorite, arstide ja õendusteenusega on nad võimalik osaliselt muuta III astme voodikohtadeks
  • Covid-19 III astme voodiressursi kasvatamist II astme arvelt piirab isoleerimise puudus
  • Üleriigiliselt saaks 50 II astme voodit tõsta III tasemele
  • Seega, reaalne III astme ressurss kriisi ajal oleks 130 voodikohta Covid+ haigetele

Voodikohti võiks veelgi suurendada, kuid takistuseks võib saada vastava väljaõppega inimeste puudus.

  • PERHis operatsioonijärgne ärkamispalat 20 voodikohta, mida saab varustada ventilaatoritega
  • PERHis päevakirurgia osakonnas on 20 voodikohta, mida saab varustada ventilaatoritega
  • PERHis on 133 II astme voodikohta, millest osa on muudetavad Covid-19 haigetele
  • Covid-1 osakond (9 II astme voodikohta Covid+ haigetele)
  • Covid-2 osakond (9 II astme voodikohta Covid+ haigetele)
  • TÜKis operatsioonijärgne ärkamispalat 10 voodikohta, mida saab varustada ventilaatoritega
  • TÜKis päevakirurgia osakond 15 voodikohta, mida saab varustada ventilaatoritega
  • Taastava Kirurgia Keskus, Magdaleena Haigla, Tallinn, on 5 III ja 5 II astme voodikohta

Seega, 23.03.2020 seisuga on Eestis võimekus hospitaliseerida 80 Covid haiget III astme intensiivravi voodikohale. Lisavõimekuse tagamiseks on vaja muuta 50 II astme voodikohta III astme võimekuseni, selle tulemusel tekiks 130 III astme voodikohta Covid-19 haigete raviks. Veelgi on võimalik laiendada võimekust 75 ventilaatori lisandumisel, kuid nende meetmete kasutuselevõtt eeldab mitteprofiilsete arstide, õdede ka hooldajate ümberõpet. Intensiivravi voodikohtade kättesaadavus vajab üleriigilist koordineerimist, et haigeid saaks operatiivselt liigutada sinna, kus on olemas vabad voodikohad. Selle lahenduseks oleks veebilahendus ideaalne.

Mida Eesti saab teha vaktsiini väljatöötamise toetamiseks?

Icosagen on priotiseerinud SARS-CoV-2 vastaste tehnoloogiate arendamise.

  • -All-ühikulise vaktsiinikandidaadi tootmiseks vajalikud cGMP rakuliinid on arendamisel ja valmivad 1-2 kuuga. On tihe koostöö Prantsuse teadlastega, kellel on kasutuses makaakidel põhinev SARS-CoV-2 loommudel.
  • Icosagen on regiooni juhtivaid terapeutiliste (võimalik ravi) ja diagnostiliste antikehade (testimine) väljatöötaja ja tootja; need valmivad 1-4 kuuga.
  • Icosagen on võimeline identifiseerima ja tootma COVID-19’st paranenud inimesest pärinevaid antikehi ja tootma hüperimmuunset plasmat.

Hingamisaparaatide vajaduse prognoos Eestis 

  • Haiglate intensiivravi osakonades on 239 töökorras ventilaatorit.
  • Eesti haiglates on reservis 50 ventilaatorit, millega on võimalik laiendada intensiivravivõimekust.
  • Ventilaatorid aga ei taga ravi ja vaja on personali, monitore, ravimeid, tarvikuid jne.
  • Juurde on tellitud 75 ventilaatorit, nende kasutuselevõtt eeldab aga meditsiinipersonali ümberõpet. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee