Kommentaar

Vambola Paavo | Koroonaviirusest avameelselt 

Vambola Paavo, ajakirjanik, 24. märts 2020, 18:58
Foto: Martin Ahven
Vaevalt tahaks keegi praeguses kriisis elada. Kõik, mis oli kuu tagasi normaalne on tänaseks pea peale pööratud. Börsid tõmblevad ega tea kuhu liikuda. Riigid on piirid sulgenud ja valitseb üleüldine isolatsioon ja teadmatus. Kõigil on mure homse pärast. Mis saab edasi, kui kaua kõik kestab? Vastust ei tea ka selgeltnägijad.

Tagantjärele on kõik targad ja varmad näpuga näitama. Aita ikka laita. Ent siiski. Märtsikuu algul rääkis terviseamet, meil ei ole vaja karta ja asjad on kontrolli all. Riik on valmis pandeemiaga võitlema. Paljud jäidki uskuma, ent oli neidki, kes seadsid räägitu kahtluse alla.

Varusid tegelikult ju napib

Täna oleme olukorras kus tervishoiutöötajatel ei ole piisavalt isikukaitsevahendeid, maske napib. Terve maailm januneb nende järele. Haiglate võimekusel on piirid. Kui asjad peaksid hullemaks minema ja see on tõenäoline, võib tekkida ka voodikohtade ja hingamisaparaatide puudus. Seda räägivad arstid ise.

Mõnigi tuttav tohter pillub kriitikanooli terviseameti aadressil, öeldes, et seal ei tööta mitte spetsialistid, vaid ametnikud. Ka spetsialistidel on keeruline nõu anda, kui nad ei tea tegelikku olukorda ega valda informatsiooni. Kiiresti on vaja kaasata ameti töösse eri valdkondade spetsialistid, kes oskaksid prognoosida võimalikke arenguid. Niisama pole mõtet iga päev  pressikonverentse pidada ja tuttavat juttu rääkida.

Opositsioonil on lihtne kritiseerida, et ei tehta seda ega teist, aga nüüd on aeg küsida,  mida tegi 17 aastat võimul olnud Reformierakond tervishoiusüsteemi tugevdamiseks. Lammutatud on ka omaaegne tsiviilkaitsesüsteem. Seda veneaegset moodustist ei loodud omal ajal  niisama, vaid ikka tegutsemiseks kriisiolukorras. Toona olid varud ja koguti esmaabivahendeid ja toiduaineid võimaliku ohu puhuks.

Meil korrutati ainult rahatagavarade olemasolu vajadusest. See on õige, rasketeks aegadeks peab ka rasvakiht olema. Samas ei saa ega tohi unustuda riigi valmisolekut eriolukorraks. Norras toimib tänaseni tsiviilkaitse, võimaliku eriolukorra  puhuks on rajatud varjendite süsteem. Neid saab kasutada ka haiglatena. Meil see puudub. Norra on jõukas  ja saab lubada ka igale külale viirustega võitlemiseks medikamente, maske ja kaitseülikondi. Meie unustasime selle majandusbuumi tuhinas. Praegust valitsust ei pea mitte kritiseerima, vaid julgustama. 

Leedu ja Tšehhi said Hiinast, kus olukord juba normaliseerumas ja tehased  tööle hakanud, lennukitäie medikamente ja kaitsevahendeid. Leedulased olid meist ka eriolukorra väljakuulutamisel sammu ees ning on ees nüüdki. Meie asusime jaanuarikuus Hiinat kritiseerima ja nahutama teistel põhjustel, kuid alati ei pea toppima nina teise riigi asjadesse. Kas ja kui palju on hiinlased valmis meid raskes olukorras aitama, ei tea. Peab proovima, kas maailm on solidaarne. Ehk maandub lähiajal ka Tallinnas lennuk Hiinast? Tegutsema peab selles suunas kiiresti.

Kuidagi ei saa aru, miks suunatakse koroonaviiruse testimisele ainult eakad ja drive-in telki saab ainult autoga. Kui inimesel ei olegi sõiduvahendit, kas tema siis hoolimist ei väärigi?  Tegelikult peaksid saama testid teha kõik, kes seda soovivad. Laustestimisega on ehk võimalus panna viirusele  piirid.

Loodetavasti hakkavad asjadest paremini aru saama ka need lapsevanemad, kes siiani on kangekaelselt keeldunud järeltulijate vaktsineerimisest. Iga vaktsiin tekitab antikehasid ja organism suudab häireolukorras paremini vastu panna. Vaktsineerimata inimesed on vastuvõtlikud kõikvõimalike nakkuste suhtes.

Ammuunustatud vana

Mäletan aega 1968-70, kui käisin algkoolis ja toonases Eesti NSVs möllas kurikuulus Hongkongi gripp. Iga aasta nakatus sellesse viirusesse mitusada tuhat inimest. Kõikjal kanti maske: polikliinikus, müüjad poodides, isegi miilitsad ja bussijuhid. Väljas olid hoiatavad sildid - ettevaatust gripp. Võideldi kõigi vahenditega.

Praegu on marketite kassapidajad täiesti kaitsetud, neile ei jagu maske. Apteekide töötajad said kaitsevahendid alles hiljuti, siiani töötasid nemadki maskideta. Viimaks püstitati apteekides kassadesse  viiruse leviku tõkestamiseks vaheseinad. See kõik on unustatud vana. Terviseamet ise vist ei tulnud nende asjade peale. Elati vist lootuses, et seda pole vaja. Noor ametnikkond võinuks vanadelt tohtritelt nõu küsida.

Täna on viirusest  kõige enam nakatunud Tallinn, Saaremaa ja Võru. Tahaks küsida Eesti võrkpalliliidult, Saaremaa vallavanemalt ja terviseametilt - kuidas ikkagi lubati Itaalia võrkpallimeeskonnal Eestisse tulla? Kas keegi tõesti ei näinud, mis sünnib Itaalias? Mõni asjamees võiks võtta poliitilise vastutuse ning  jama pärast tagasi astuda.

Raskel ajal on pole rahval kadunud kriitika-ja huumorimeel. Mõnelgi pool naljatakse, et kui praegu toimuksid  valimised, siis kuidas võimule pürgijad kampaaniat teeksid? Ukselt uksele ei saa koputada,  flaierite, tikutooside, nelkide ja šokolaadide jagamisega oleks lõpp. Ei pääsekski võimule!

Seniks vastupidavust ja kindlat meelt. Eestimaa on üle elanud katkud, soetõved, leetrid ja muud haigused. Seljatame ka selle  viiruse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee