Eesti uudised

Kas politsei tohib telefoni positsioneerimisega kontrollida koroonakarantiinist kinni pidamist? 

Toimetas Viljar Voog, 24. märts 2020, 10:59
Vana mobiiltelefon. Foto: Jarek Jõepera
Õiguskantsler Ülle Madise vastas mureliku kodaniku küsimusele, kas eraisikute mobiiltelefoni asukohaandmeid võib kasutada eriolukorras kehtestatud liikumispiirangu täitmise kontrollimiseks. Lühidalt: ei!

„Mobiiltelefoni asukohaandmete kogumist ja kasutamist reguleerib elektroonilise side seadus (ESS). Oluline on eristada, kas tuvastatakse tagantjärele, millise mobiilimasti piirkonnas telefon kindlal ajal asus, või tehakse positsioneerimist n-ö reaalajas,“ selgitab õiguskantsler.

Samal teemal

Politsei võib teha päringu kellegi reaalajas tuvastamiseks, kuid seda vaid juhul, kui on olemas kõrgendatud oht isiku elule. „Ohtu tervisele ei peeta kõrgendatud ohuks, vaid oluliseks ohuks (KorS § 5 lg 3),“ seisab õiguskantsleri selgituses.

Eesti riigi seadused lubavad karantiinikohustust rikkunud inimest karistada nii väärteo- kui ka kriminaalkorras – viimast juhul, kui karantiini rikkumise tõttu on nakatatud teisi inimesi. Mõlemal puhul on võimalik süü tagantjärgi tõestamiseks kasutada mobiiltelefoni positsioneerimisandmeid, kuid väärteomenetluses saab sideandmete päringu teha üksnes kohtu loal, kriminaalmenetluses annab selleks loa prokuratuur.

Õiguskantsler selgitab: „Mobiiltelefoni reaalajas positsioneerimine on üldjuhul jälitustoiming (vt KrMS § 126⁵), mille tegemiseks peab olema samuti prokuröri luba. Kuriteod, mille puhul on kriminaalmenetluses jälitustoimingute tegemine lubatud, on loetletud KrMS § 126² lõikes 2. KarS §-s 193 (nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine) nimetatud kuritegusid selles nimekirjas ei ole.“

Lõpetuseks toob Madise välja, et telefoni positsioneerimine ei ole niikuinii kõige mõistlikum viis, kuidas inimeste karantiinis püsimist kontrollida. „Mitte kellelgi ei ole kohustust omada või kaasas kanda mobiiltelefoni. Inimesed võivad elukohast lahkuda ka ilma telefonita või anda oma telefoni kasutada teistele. Seda tuleb kindlasti arvestada kõnealuste päringute õiguspärasuse hindamisel. Neid asjaolusid kaaluvad ka kohtunikud ja prokurörid, kui otsustavad, kas anda luba andmete kasutamiseks,“ kirjutas õiguskantsler.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee