Kommentaar

Kristi Saare | Teise samba maksete peatamine toimub meie kõigi tuleviku arvelt (3)

Kristi Saare, õpetaja ja investor, 23. märts 2020, 12:52
Kristi SaareFoto: Jake Farra
Ebakindlatel aegadel ootame me valitsuselt raskete otsuste tegemist, mis aitaksid pikas perspektiivis elul normaalsuseni tagasi jõuda. Kiiruga tehtud otsused, näiteks pensionikogumisse sekkumine, mille pikaajalist mõju ei kaaluta ja ekspertide arvamust ei kaasata, jätavad meid pärast kriisi aga nõrgemasse olukorda kui süsteemselt läbi mõeldud lahendused.

Raha tuleb kulutada, aga mille arvelt?

Selge on, et abipaketid nii tavainimestele, väike- ja suurettevõtjatele on praegu olulised. Maailmamajandus on loetud nädalatega seisma jäänud, peatatud on inimeste tavapärane elu ja firmade igapäevane majandustegevus. Iga toetusmeetme või abipaketi puhul tasub aga mõtiskleda, kust ja mille arvelt me selleks raha võtame.

Eesti on aastaid olnud Euroopas eesrindlik eelarvetasakaalu ja vähese riigivõla poolest ning nüüd, kui on tõeline kriis, on aeg seda head mainet laenu võttes maksimaalselt ära kasutada. On arusaamatu, miks niigi raskel ajal on üks esimesi kohti, kuhu valitsus sooviks näpud taha ajada, inimeste pikaajalised pensionisäästud.

Kuigi igas kriisis elades võib tunduda, et seekord paremaks ei lähe, ja iga kriisi keskel on see tunne täiesti reaalne, siis ühel hetkel kipuvad kõik ükskõik kui pikaajalised ja sügavad kriisid siiski läbi saama. Peame selleks hetkeks valmis olema – ja kriisiajal pikaajalise tulevikuperspektiivi unustamine ja pensionivara kallale minek ei aita meid siinkohal karvavõrdki.

Investorinärvi on raskel ajal raske leida

Investeerimistõdesid on raamatutesse kirja pandud aastasadade jooksul väga palju, ja hoolimata sellest kordavad investorid samu vigu igas kriisis. Kindlasti on igaüks kuulnud lauset, et näiteks aktsiaid tuleks osta siis, kui “veri tänavatel”, ehk olukord tundub maailmas hull, sest mida suurem on hirm, seda odavamalt on ettevõtted müügis.

Kahjuks komistame aga taas sama reha otsa – käesolev kriis tundub mõõtmatult palju valusam ja pikaajalised eesmärgid kaovad tihti lühiajaliselt horisondi taha. Seetõttu on pensionisüsteemid loodud tavapäraselt süsteemidena, kus on paika pandud fikseeritud sissemaksed, mis toimuvad pika aja jooksul. Üks pikaajalise investori põhisoovitusi pole ilmaasjata, et oma vara seisu ei tasu liiga tihti vaatamas käia, sest ajutiselt punased numbrid on paratamatus ja liiga pikalt nende uurimine ajab käed tegutsemiseks sügelema.

Sellise pikaajalise süsteemi eesmärgiks on see, et aasta-paari perspektiivis ei sõidaks emotsioon (või praegu valitsuse puhul poliitiline ego) üle pikaajalisest mõistlikust käitumisest. Hetkedel, kus on raskusi igapäevaste kohustustega toimetulekuga, võib tunduda valus panustada protsent või paar maailmaturgudele, ent pikas plaanis on märkimisväärselt valusam seda mitte teha. Oleme korra sama reha otsa astunud, siis küll hoopis teistsugustel põhjustel. Seda valusam on näha meid samas suunas liikumas. Seekord lisaboonuseks ennenägematu poliitilise väljapressimise käik, mis saadeti ähvardusena presidendi suunas, et pensionireformi heaks kiitmata jätmisel minnakse karistuseks inimeste vara kallale selle käigu mõjusid põhjalikumalt analüüsimata.

Osta odavalt ja jätka ostmist!

Üks põhiline investeerimispõhimõte, millega enamik nõustuvad, on, et osta odavalt ja müü kallilt. Oleks see muidugi nii lihtne: kust me teame, et nüüd on liiga kallis ostmiseks ja siis just õige hetk ostmiseks? Kuna ajastamine on niivõrd keeruline, siis ongi kümnendite jooksul investoritele meelepäraseks strateegiaks kujunenud pidev ostmine. Seda tehakse nii siis, kui turud tõusevad kui ka siis, kui nad langevad, sest nii on väga suur tõenäosus saada pihta odavatele ostukohtadele.

Kindlaim viis odavatele ostukohtadele mitte pihta saada on aga hindade langedes turult lahkuda, mida teise samba pensionimaksete peatamine tähendabki. Kui lähed poodi varusid suurendama ja toit on sel hetkel allahindlusega, siis sa ei jäta ju seda ostmata, sest odavamalt saades oleks see toit kuidagi kehvem? 

Ometigi sellise argumendiga maksete peatamist õigustatakse: et hindade langus on halb aeg investeerimiseks. Millal siis aga veel? Eelmise kriisi näitel ootasime kuni hinnad tõusma hakkasid ja siis hakkasime lõpuks samade ettevõtete aktsiaid ja samu varasid ostma märkimisväärselt kallima hinnaga. Mida kallima hinnaga sa ostad, seda vähem jääb ju sulle endale tootlust!

Ennustamine on tänamatu töö

Pensioniks valmistumine on keeruline, sest nii pikas perspektiivis nagu 20-50 aastat on meil raske ette mõelda. Selle aja jooksul muutub maailmas nii palju, võivad vahetuda valuutad, vahetuvad valitsused ning suur hulk ettevõtteid, mida me täna oma pensionivara hulgas omame, võivad samamoodi minevikku kaduda. See ei tähenda aga seda, et mõistlik lahendus oleks pensioniks kogumine lõpetada.

Tuleb võtta hetk selleks, et mõelda, mida me oma väikese pensionipanuse eest saame. Asi ei ole siinkohal konkreetsetes eurodes, selles plussis või ajutises miinuses, mida oma pensionikontol internetipangas näed. Eesmärk on omada pikaajaliselt siinsamas Eestis elades väikest tükikest erinevatest ettevõtetest ja varadest, nii Eestis kui välisriikides. Nendest samadest varadest, mis ühel hetkel, kuigi praegu nii ei tundu, uuesti kasvama hakkavad. Needsamad ettevõtted, mis ühel hetkel uuesti jalule tõusevad ja maailma muresid lahendada aitavad ning meile taas igapäevaseid teenuseid ja tooteid pakkuma hakkavad.

Kuigi ennustamine on tänamatu töö, siis ühe konkreetse ennustuse võib teha, mille täitumist näevad ees pea kõik majandusvalla eksperdid: teise sambasse maksete peatamisel on kõik tänased pensionikogujad tulevikus vaesemad kui nad oleksid siis, kui vara kogumist jätkata. Kes tahab sellist tulevikku vältida, siis esiteks tasub valitsusele teada anda, et sinu pensionivara kallale minek ei ole õiglane ning astuda otsustavaid samme ise enda tuleviku kindlustamiseks näiteks 3. sambaga alustamise näol.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee