Eesti uudised

VIDEO | Kadai: peame olema valvel, see hiiliv viirus võib plahvatuslikult väljuda kontrolli alt (2)

Johanna-Kadri Kuusk, 23. märts 2020, 11:31
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht Martin KadaiFoto: Teet Malsroos
Esmaspäeva keskpäeval andsid terviseameti, perearstide seltsi ja välisministeeriumi esindajad värske ülevaate koroonaviiruse levikust Eestis ning eriolukorraga kaasnevast.

 

Samal teemal

Plaani järgi on pressikonverentsil kohal terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller ja välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tiina Kallasmaa. Kohal on ka riigihaduse minister Jaak Aab.

Terviseamet: ei tohi kaotada valvsust

Kadai ütles alustuseks, et esmaspäevahommikuse seisuga on Eestis tuvastatud koroonaviirus 352 inimesel. Ööpäevaga on laekunud ka rekordarv testitulemusi, peaaegu 500. Enim haigusjuhtusid on lisandunud Harju-, Saare- ja Võrumaalt. Haiglas on 4 inimest intensiivravil. „Valdavalt on haiglaravi vajavad vanemad inimesed. Neil, kes on praegu intensiivis, on märgitud kroonilisi haiguseid. Kuidas haigestunud on olnud? Täna hommikul otsustasime, et kuna meil on piisavalt haiglaravi vajavaid inimesi, siis me hakkame nende kohta koguma statistikat. Tänase info põhjal ei ole meil selliseid juhtumeid, kus raske haigusjuhtum on tulnud ootamatult. Selle täpse ülevaate me nüüd koostame ja siis ka avalikustame,“ lisas ta hiljem.

„Üldiselt on nii, et kui me vaatame haiguse levikut, seda kui palju oleme tuvastanud haigusjuhte, siis saab öelda, et oleme haiguse leviku avastanud selle varajases faasis. Esmane strateegia, milles toimus laialdane testimine-teavitustöö, on täitnud oma eesmärki. Õnneks ei ole realiseerunud prognoos, et iga päev registreeritaks rohkem haigusjuhte kui eelmisel. Kuigi teeme teste rohkem kui varem, on see number viimased kümme päeva püsinud suhteliselt sama. See ei tähenda seda, et me võiks oma valvsuse kaotada,“ sõnas ta.

Kadai sõnul selgub koroonaviiruse leviku dünaamikast, et tegu on hiiliva viirusega, kus alguses on puhang justkui kontrolli all ja siis ta plahvatuslikult väljub kontrolli alt. „Seda oleme näinud teiste riikide pealt ja peame olema selleks valmis,“ ütles Kadai.

Kadai rääkis ka Saaremaast. „Palju on meedias olnud teemaks Saaremaa. Meil toimus laupäeval kohtumine Kuressaare haigla juhtidega ja oleme planeerimas kohtumist Saaremaa kohalike meediaväljaannetega ja teistega, et aru saada, milles tegelikult probleem on, ja proovime seda lahendada,“ teatas ta.

Joller: arstid on haigeks jäämisega arvestanud

Perearst Joller kinnitas, et perearstid on rohkem kui nädal aega väga pingsalt valmistunud äkiliseks haigestumise tõusuks. „Meie suurim mure on isikukaitsevahendid. On keskuseid, kus on alles vaid elementaarsed kaitsemaskid, mis ei ole tegelikult päris õiged raske viirusega inimese ravimiseks. Kuna meedikud on riskigrupp, siis enamik meist arvestavad, et me jääme haigeks. Me oleme korraldanud töö nii, et meil on osad inimesed reservis ja osad tulevad vajadusel asendama,“ seletas Joller.

Ta lisas, et meedikute haigestumine sõltub sellest, kuidas ülejäänud rahvas enda tervist hoiab.  „Kui meedikud haigestuvad, siis on see kõigile stressi tekitavam kui siis, kui me oleme terved. Kui on öeldud, et olge karantiinis, siis ärge palun väljuge kodust. Isegi mitte oma toast, kui vaja. Kellel pole haigussümptomeid, siis ma palun, et te ei läheks lastega mänguväljakutele või Viru rappa, kus on laudteel teineteisest möödumiseks vaja põhimõtteliselt kallistada,“ sõnas ta.

Jolleri sõnul oleneb meist kõigist see, kui suur on viiruse plahvatuslik levik, mida võib teiste riikide praktikast näha. „Haigestumine võib tõusta väga äkki ja selle tõenäosus oleneb meist kõigist. Meie soov on see, et haigestunute hulk oleks lauge tõusuga, et meie meedikud saaksid kõikide haigetega hakkama. Palun kuulake neid, kes päriselt töötavad omal alal ja patsientidega tegelevad. Neil on õigus rääkida sellest, milline see haigus on. Ei matemaatikud, füüsikud, keemikud, kuigi nad on targad inimesed, ei ole pädevad seletama, mis parajasti toimub,“ teatas Joller lõpetuseks.

Välisministeerium: meie poole on pöördunud tuhanded

Kallasmaa andis ülevaate välisministeeriumi tegevusest. Ministeeriumi poole on abipalvega pöördunud üle 7000 inimese.

„Teeme tihedalt koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et koju toimetada need, kes on kuskil kinni. Ma teen üleskutse. Kui keegi on kahevahel, kas jääda või tulla tagasi, siis need, kes otsustavad jääda, peavad arvestama, et see võib olla päris pikk viibimine. Kes soovib siiski Eestisse tagasi tulla, siis uuendame oma kodulehel pidevalt infot riikidest, lendudest ja sellest, kust linnadest on võimalik kuhu liikuda,“ teavitas ta. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee