Eesti uudised

Kas valitsuse päästemeetmed võivad panna ettevõtjaid skeemitama? Ratas: see küsimus teeb ettevõtjatele ülekohut (3)

Toimetas Viljar Voog, 19. märts 2020, 22:31
Jüri RatasFoto: Erki Pärnaku
Peaminister Jüri Ratas rääkis ETV „Esimeses stuudios“ riiklikest abipakettidest, mis peaksid pinnal hoidma Eesti ettevõtteid ning nende töötajaid. Esimesed kaks miljardit on juba välja lubatud, teise panuse välja töötamine on kuu aja küsimus ning seal puudutakse ka ohte, et inimestel võib koroonakriisis olla raskusi eluasemelaenudega hakkama saamisega.

„See on esimene pakett, suurus tõesti kaks miljardit, mis on ca seitse protsenti meie sisemajanduse koguproduktist,“ rääkis Ratas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil tutvustatud mahukate meetmete kohta. „Aga see tähendab ka seda, et meil on plaanis tuua lauale ka teine majanduspakett ja seda lähikuu jooksul, sest mõlemad peavad sisalduma lisaeelarves.“

Samal teemal

Alustame algusest: kahe miljardi euro sees mängib väga suurt rolli KredEx. „Läbi KredExi on kokku 1,55 miljardit. Sellest miljard on eeskätt käendusi. Seda soovisid ka erinevad ettevõtlusorganisatsioonid ja samuti on see pankade jaoks tähtis. See tähendab, et ettevõtted, kellel on praegu suured laenud peal ja kes soovivad oma majandustegevust jätkata, riigi kindel sõnum on, et jätkake oma ettevõtlust ja ärge lõpetage lepinguid inimestega. See meede aitab neid väga palju – nii suuri kui väikeseid ettevõtteid,“ ütles Ratas. „500 miljonit eurot on puhtalt käibelaen, mis on seotud likviidsusega ja 50 miljonit on uued laenud. Ka praeguses kriisiolukorras on teatud ettevõtjaid, kes soovivad turule tuua uusi tooteid-teenuseid.“

Muude meetmete seas kuulub kahe miljardi euro sisse ka haiguslehtede hüvitamine kohe nende võtmise päevast. Teadupärast hakkab riik tavapäraselt haigushüvitist maksma alles neljandast päevast ning esimesed kolm võib, aga ei pea tasuma tööandja.

Ratas lubas: „Haigupäevade hüvitamine on selles majanduspaketis sees. See ütleb, et päevad üks kuni kolm, mis täna ei ole kaetud töövõtjale, võtab riik enda kanda kuudel märts-aprill-mai. See ei ole seotud ainult koroonaviirusega, vaid kõigi haiguslehtedega.“ Mis saab pärast maikuud, ei oska Ratas ega keegi teine maailmas prognoosida.

Üks enim räägitud meetmetest on riigi toetus ettevõtjatele, mille järgi tasutakse 70 protsenti nende töötajate palgast, kui ettevõtte täidab kolmest kriteeriumist kaks: käive on koroonaviiruse tõttu kahanenud vähemalt 30 protsenti, 30 protsendile töötajatest pole võimalik enam tööd pakkuda või vähemalt 30 protsendil töötajatest on palka vähendatud 30 protsenti. Siis maksab riik firma töötajatel kuni 1000 eurot palka ning ettevõtja enda panus võib piirduda 150 euroga.

Kas sellise päästepaketiga ei või tekkida ohtu, et ettevõtted hakkavad riigi lahkuse ära kasutamiseks skeemitama?

„Kui me vaatame koroonaviiruse käiku ning kuidas Eesti inimesed ja ühiskond on sellele reageerinud, siis vastupidi – on reageeritud väga mõistlikult. On võetud kuulda palveid, soovitusi ja korraldusi. Kui räägime ettevõtluse poolet, siis ma julgen öelda, et see mõte on Eesti ettevõtjatele ülekohtu tegemine. Väga paljud ettevõtjad on juba tulnud appi,“ vastas peaminister.

Ratas lisas meetmetest rääkides, et mõeldud on ka FIEdele: „FIEd on vabastatud esimese kvartali maksest, mis nende puhul on veidi üle 500 euro.“

Peaminister ei välistanud, et valitsus peab tulevikus eriolukorra tõttu rakendama Eestis täiendavaid piiranguid. Ühest plaanist on praegu aga taganetud: „Kas kaubanduskeskusi sulgeda? Jah, see on arutelu all olnud, väga tugevasti neli-viis päeva tagasi. Täna me näeme seda, et mingi tarbimine, küll langusega 60-70 protsenti, on kaubanduskeskustes toimub. Aga mingi tarbimine on ja hetkeseisuga pole plaanis neid sulgeda.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee