Eesti uudised

Tanel Kiik nimetas neli piirkonda, kuhu võiks tulla koroonaviiruse drive-in testimispunktid (2)

Toimetas Viljar Voog, 18. märts 2020, 22:48
Sotsiaalminister Tanel KiikFoto: Martin Ahven
„Eesti on seni teinud üle 2000 koroonaviiruse testi, mis on rohkem kui Läti ja Leedu. Arvestades, et me oleme ka väiksem riik, siis elaniku kohta oleme üks aktiivsemaid testijaid,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik ETV „Esimeses stuudios“ koroonaviiruse leviku jälgimisoperatsiooni kohta.

Terviseamet on sel nädalal aktiivselt piiranud inimeste ringi, kes saavad teha koroonaviiruse teste – õigus on jäänud vaid riskirühmadele ehk 65 ja vanematele, kroonilistele haigetele ning eesliinitöötajatele. Edaspidi peaks karmistunud kord veidi pehmenema, sest (hetkeseisuga) reedel jõuab Eestisse veel 20 000 koroonaviiruse proovikomplekti, mis sisuliselt kolmekordistab praegust testivõimalust.

Samal teemal

Sotsiaalminister Kiik sõnas, et selle peale avatakse tõenäoliselt ka uusi testimispunkte – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida Virumaal. „Tõenäoliselt saavad nad olema põhiosas autoga juurdepääsetavad,“ lisas ta.

See ei tähenda, et igal end veidi tõbisena tundval eestlasel tekiks võimalus istuda autorooli ja sõita drive-in testimispunkti. Ka sellisel juhul peab testi enne heaks kiitma isiku perearst või selle puudumisel perearsti infotelefon, enne kui määratakse testimisaeg.

„Iga meditsiinivahend: ravimid, isikukatisevahendid ja ka need testid võivad osutuda väga varsti defitsiidiks. Me ju toome neid mujalt sisse,“ selgitas Kiik, et varude suurenemine ei õigusta priiskamist.

Nui neljaks ei testita

Sama loogika kehtib näiteks Eesti testimisvõimekuse kohta, mis nädala lõpus jõuab tuhande proovini päevas. Võrdluseks: viimase pooleteise kuuga on meil (kolmapäevahommikuse seisuga) tehtud 2020 proovi.

„Kuni 1000 ei tähenda, et me nui neljaks teeme 1000 testi, vaid me lähtume reaalselt meditsiinilisest vajadusest ja kaalutlusest,“ sõnas Kiik. Minister täpsustas, et senini on koroonaviirus tuvastatud umbes 13 protsendis võetud proovidest. „Kui hakkame nüüd laiendama testimist, tuleb kindlasti inimesi muude tervisemuredega, siis see protsent läheb alla. Samal ajal maht kui selline kasvab,“ nentis ta.

Sotsiaalministri hinnangul on Eesti seis võitluses koroonaviirusega hetkel „rahuldav“. Fookuses on jätkuvalt haiguse leviku peatamine: et viirus ei jõuaks haiglatesse ja hooldekodudesse, kus on kontsentreeritud koguses riskirühmas inimesi. Probleeme on ka isikukaitsevahendite varudega.

Perearstidele iganend maskid

„Kui me räägime konkreetselt FFP3 kaitsemaskidest, siis on tootja, kes suudab neid teha 3000 tükki päevas. Tegelik vajadus haiglates kuude peale ulatub sadadesse tuhandetesse. See katab ära osa sellest,“ selgitas Kiik, et mahud on kosmilised, kuid kohalikud tootjad täidavad teatud lünga välismaiste tellimiste saabumiseni.

Minister ei lükanud tagasi ka väidet, justkui oleksid mõned perearstid saanud kaitseväelt enese kaitsmiseks maske, mille kasutuskuupäev oli tegelikult möödas.

„Tõsi on see, et igasugune kaitsemask on parem kui ilma kaitsemaskita olek,“ rõhutas Kiik ja kinnitas, et perearstid on varusid saanud ning koostöö kaitseväega toimib. „Arvestades nende varude mahtu on seal erineval ajal soetatud isikukaitsevahendeid.“

Apteegireform tuleb

Muude vahendite seas tellib Eesti juurde ka 75 hingamisaparaati. Hingamisraskused on üks koroonanakkuse sümptomeid ja praegu on taolisi masinaid Eestis 300 ringis.

„Me ei telli neid juurde sellepärast, nagu ma arvaks, et tekib defitsiit, vaid sellepärast, et küsimus on aktuaalne ja teatava varu omamine on tervisevaldkonnas alati otstarbekas,“ ütles Kiik, et tekkivat varu saab suunata vastavalt vajadusele erinevatesse regioonidesse.

Kiige sõnul on hetkeseisuga koroonaviirusega haiglaravil natukene rohkem kui hommikul välja hõigatud kolm inimest. „Peame olema valmis, et see number võib kasvada nii kümnetesse kui sadadesse,“ nentis ta, kuid lisas, et praeguse seisuga on nakatunute arvu kasvutempo Eestis hakanud kahanema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee