Kommentaar

Psühholoog | Miks tualettpaberi kokkuostu epideemia on nakkav? (1)

Mart Murdvee, psühholoog, 19. märts 2020, 10:00
Foto: ARNO SAAR
Epideemia sai alguse veebruaris Hong Kongis, levis sealt Jaapanisse, hüppas Austraaliasse ning sealt juba paljudesse teistesse riikidesse, kaasa arvatud Eesti. Algpõhjuseks sotsiaalmeedias levitatud arvamus, et tualettpaberit toodetakse samadest materjalidest, millest näomaske ja kuna koronaviiruse epideemia ajal on vaja palju näomaske, siis tekib tualettpaberi defitsiit.

Tegelikult on see vale – näomaske toodetakse mittekootud kangast ja sellel pole tualettpaberi tootmisega mingit seost. Epideemia levis läbi ajakirjanduse ning sotsiaalmeedias. Tagajärjeks tühjad tualettpaberi riiulid kauplustes ja tualettpaberi hunnikud kodudes.

Psühholoogias on toimuv tuntud käitumusliku nakatumise nime all. Käitumuslik nakatumine on teiste inimeste (mudeli) käitumise spontaanne, tahtmatu ja kriitikavaba imiteerimine. Tegemist on sotsiaalse mõjuga, millele alluvad rohkem tiheli asuvad inimesed, rohkem ekstroverdid kui introverdid, naised rohkem kui mehed.

Käitumusliku nakatumise algpõhjuseks on ebakindlus, teadmatus ja sellest tulenev hirm ning muidugi suur stress, mis surub alla ratsionaalse mõtlemise.

Ebakindlus sunnib inimesi kuidagi ohu vastu valmistuma ja kuna selgeid juhiseid ja tõepärast infot ei ole või info on vastuoluline, tuleb ettevaatusabinõud kas ise välja mõelda või, mis on tavalisem, teiste pealt kopeerida. Ja tegutsemine annab mingisuguse kindlustunde, hinnangu, et selles ebaselges olukorras on vähemalt midagi kontrolli all.

Kui päästvaks tegevuseks on millegi, antud juhul tualettpaberi, kokku ostmine, siis rakenduvad teised seaduspärad: sotsiaalne tõestus ja isetäituv ennustus. Antud juhul on tualettpaberi defitsiidi tõestuseks tualettpaberit täis ostukärud ja tühjad riiulid - kas ajakirjanduses, sotsiaalmeedias või reaalsuses. See on tõestuseks, et defitsiit on tegelikult olemas.

Nüüd järeldab ka täiesti ratsionaalselt mõtlev inimene, et igaks juhuks tuleb tualettpaberit osta, sest “need hullud” ostavad selle muidu ära. Aga ostes muutub ta ise “selleks hulluks”, kes tõestab teistele tualettpaberi ostmise vajadust. Paanika tekitab paanikat. Kokkuvõttes on toimuv sotsiaalpsühholoogias tuntud kui isetäituv ennustus – inimesed käituvad ise nii, et nende poolt ennustatu realiseeruks.

Tualettpaberi ostuhulluse teeb lihtsamaks ja ratsionaalsemaks see, et tegemist suhteliselt odava ja säiliva kaubaga. Võib õigustada ennast sellega, et seda on niikuinii vaja ja ega see seistes leiba küsi. Samuti on loomulik ja mõistlik ebakindlatel aegadel veidi suuremaid varusid omada. Parem hoida kui ohata, ütleb ka rahvatarkus.

Nõuanne. Karantiini tingimustes tuleb suuremaid varusid kodus hoida, kuid hingake kolm korda rahulikult sisse ja arvutage, kui palju te midagi tegelikult midagi 2-3 nädala jooksul vajate. Pole mõtet varuda aastaseid tagavarasid.

Kui keegi tahab mõttetu kokkuostmise reaalset kogemust, pöörduge vanaema poole ja võibolla näitab ta teile sahtlipõhjas mitukümmend aastat tagasi defitsiidiajastul kokkuostetud seebitükke.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee