Peaminister Jüri Ratas kolmapäevases riigikogu infotunnis.Foto: Erik Peinar / Riigikogu
Viljar Voog 18. märts 2020 16:09
Tsitaadirahe on formaat, mille kaudu toome lugejani riigikogus toimuva aasimise peaministri (või tema asemiku) ja rahvasaadikute vahel, mille sekka on pikitud ka reaalne kasulik info. Eriolukorras aasimist pole, küll aga leidub kamaluga teavet, mida tasub lugejatega jagada – seega ka tavapärasest asisem Jüri Ratase tsitaadirahe kolmapäevasest infotunnist.
  • „Reedel peaks Eestisse jõudma suurusjärgus 20 000 uut testi ja hetkel on Eestis olemas natukene üle 10 000 testi.“

Ratas loodab, et seekord tarneahelad toimivad ja ei lähe nii nagu hiljuti PERHi isikukaitsevahenditega, mis vaatamata lubadustele Hollandisse ja Ühendkuningriiki kinni jäid.

  • „Igal juhul siin me soovime näha tulemust, et testide arv võiks olla nädala lõpus suurusjärgus 1000 testi päevas. Aga veel kord ma rõhutan, et see eeldab väga paljude tingimuste täitmist. See eeldab, et isikukaitsevahendeid on piisavalt. See eeldab, et inimesi on piisavalt. See eeldab, et tarneraskusi ei teki.“

Aga kui juba praegu on Eestis olemas 10 000 testi, siis miks on pooleteise kuuga tehtud kokku vaid 2020 testi? Vastus on peaministril varnast võtta!

  • „Meie soov on olnud seega Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjoni poolt, et me ei läheks alla seal 8000 testi. Reservi peab jääma, sest me peame arvestama sellega, et kroonilised haiged, riskigrupis olevad inimesed, eesliinil töötavad inimesed ühel hetkel võivad neid teste vajada palju rohkem kui täna. Nii et see reserv peaks minimaalselt olema 8000.“

Selge. Konservatiivne, aga selge!

  • „Ja me näeme seda, et täna ka nende eriolukorra meetmetega neid eesliinitöötajaid on tulnud juurde: nii politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, kaitseliit, kindlasti meditsiinisektor. Ja seal on automaatselt risk nakatuda kordades kasvanud.“

Okei… Võib-olla ei ole see 8000 konservatiivne arv, vaid päris mõistlik.

  • „Me otsustasime majandus- ja taristuministri ettepanekul, et laev Star alustab suure tõenäosusega homme väljumist Paldiski-Sassnitzi liinil kuuks ajaks: iga päev üks suund, teine päev teine suund, et eeskätt just tagada seda, et kaubaveod Eestist, välistades Läti, Leedu ja Poola maismaa, jõuaksid Saksamaale.“

Lätit ja Leedut pole otseselt vaja välistada – nemad on sõbralikud. Suhtlus Poolaga on osutunud suuremaks probleemiks.

Tallink ise üllitas uudist kinnitava pressiteate: „Esialgsete plaanide kohaselt väljub Star Paldiskist üle päeva kell 20.00 õhtul ning Sassnitzist üle päeva kell 19.00. Reis Paldiski ja Sassnitzi vahel kestab orienteeruvalt 20 tundi. Laev mahutab ligikaudu 100 veokit ning 10 sõiduautot. Jalgsi reisijaid laeva pardale ei lubata. Laeva lasti komplekteerimisel on prioriteediks toidukaubad ning ravimid.“

  • „Minu meelest on suur roll olnud siin ka erameedial, kes on olnud väga heaks koostööpartneriks Vabariigi Valitsusele.“

Aitäh, härra peaminister! Hakka Õhtulehe digitellijaks SIIN!

  • „Esimesed kolm haiguspäeva tänases olukorras, minu meelest neid tuleks hüvitada riigi poolt kõigile, kes siis on haiguslehel, kui me räägime siis sellest perioodist märts, aprill ja mai. Aga seda ma rõhutan siis erandkorras. Ma arvan, et hetkel seadust muuta ja see seadusse sisse viia ei oleks mõistlik.“

Uudis haiguspäevade hüvitamise kohta peaks valitsusest tulema neljapäeval. Sotsid on andnud sisse vastavasisulise seaduseelnõu, aga seda Ratas mõistlikuks ei pea.

  • „Lisaks ma lisan siia juurde, et kui me seda teeme, seda erijuhtu, mida ma vastasin ka härra Saarele, siis minu meelest ei ole siin täna õige teha vahet, mis põhjusel on haiguslehele jäädud. See tuleb teha kõigile, kes on haiguslehele jäänud selle perioodi vältel – jutt on siis esimesest kolmanda päevani. Seda me lõplikult otsustanud ei ole ja selles osas me püüame jõuda selgusele hiljemalt homme lõunaks.“

Põhjus, miks erisusi ei saa teha, on väga lihtne. „Mul raudselt ei ole koroonaviirust, lihtsalt väike külmetus,“ mõtleb inimene, läheb tööle ja nakatab teisi. Seepärast peakski kehtima hüvitis esimesest päevast kõigile haiguslehtedele, et igal inimesel oleks kindlus koju jääda.

  • „Erirütm on veel Vabariigi Valitsuse loodud komisjonil, mis algselt oli plaanitud, et koguneb kolm korda nädalas, nüüd mulle tundub, et ta on hakanud kogunema juba kaks korda päevas ja loomulikult oleme valmis veel rohkem kogunema.“

Siinkohal oleks vist paslik lasta kommenteerimine üle võtta Rihannal!

  • „Jah, Terviseameti juhis on tõesti olnud see, et kui vähegi võimalik, siis püüdke kätlemisest loobuda.“

Ratasele endale meeldib iga inimesega kätt suruda – nii vestlust alustades kui ka lõpetades. Koroonakriisis tuleb aga taolised harjumused alla suruda.

  • „Natuke üle 10 000 testi on Eestis, tänase teadmise juures on 20 000 testi Eestis olemas lisaks sellele tänase seisuga 10 000-le, mis ka ju kogu aeg väheneb, reedel, ja lisaks sellele on tellitud veel 20 000 testi, riik on palunud Eestisse tuua.“

Eesti testivarud täienevad kiiresti – loodetavasti. Ja see toob kaasa…

  • „Alguses, kui oli vähem neid teste, seda tegi kiirabi kojusõitudega. Selge on see, et tänases seisus, kui levik on Eestimaal, see ei ole mõistlik, seda võimekust täna ei ole, kiirabil on palju teisi töid kui ainult teha koroonaviiruse teste. Ma arvan, et selline lähenemine, mis tegelikult Saaremaal oli, kus siis hakati tegema teste ka avalikus ruumis kiire meetodiga, nn drive-in-meetodiga, on mõistlik. Ja ma tean seda, et seda on plaanis täna rakendada mitmes Eestimaa kohas, kui jõuab tarne, nagu ma ütlesin teile, 20 000, Eestimaale.“

Peaminister peab oma keelekasutsues ette vaatama, muidu satub ta keeleinspektsiooni põlu alla. Korrektsem oleks drive-in asemel öelda sissesõidutestla!

  • „Võimekus täna meie laborites viia läbi tuhatkond testi päevas, kuna see on ka ju palju laienenud, et teste ei tee enam Terviseamet, vaid neid teste tehakse Eestimaal viies-kuues kohas.“

Valitsus on ekspertidega nõus: testima peab rohkem, kui ainult need testid reedel kohale jõuaks!

  • „Eestis peaks olema üle 22 000 FIE ja neile me hetkel mõtleme eraldi toetusmeetmeid ja majanduspaketti välja, mille samuti soovime välja käia nii pea kui võimalik. Nii et FIEd on fookuses, saan teile kinnitada ja FIEde nimel samuti töö käib.“

Ratas pole FIEsid unustanud!

  • „Ma tean seda, et näiteks siseturvalisuse, aga ka majandus- ja kaubandussektoris palutakse, kui vähegi võimalik, lasteaedasid lahti hoida, sest inimesed saavad siis viia oma lapsed lasteaeda ja ise suunduda tööpostile – on see päästeametnik, on see politseinik, on see kaubanduses töötav inimene, on see häirekeskuses töötav inimene.“

Lasteaiad on ainsad haridusasutused, mis jäid eriolukorras avatuks. Kui olukord peaks minema hullemaks, siis järgmise sammuna sulgetaks enamik neist, kuid eesliinitöötajatele jääks avatuks valvelasteaiad.

  • „Näiteks täna hommikul oli taas kohaliku omavalitsuse pöördumine komisjoni laual Mulgi vallalt, et saada paremini lahendada töötajate ülekäimist Läti ja Eesti vahel sarnaselt Valga ja Valkaga. Ja selle erisuse me ka tegime.“

Uudis: mulgid said sarnase loa Läti-Eesti vahel tööl käia kui Valga-Valka rahvas

  • „Ma tean, et nüüd on sees ka palve Võru linnapealt sarnase erisuse tegemiseks.“

Uudis: mulgid ei pruugi jääda viimaseks. Aga Võrus on erinevalt teistest nimetatud paikadest rohkem koroonasse nakatunuid ehk positiivse otsuse langetamine ilmselt keerulisem.

  • „Kohalike omavalitsuste isikukaitsevahendite varu vajadused on kokku võetud. Hetkel võib öelda nii, et vajatakse 200 000 maski, 40 000 kindapaari, 5000 kaitseülikonda, 55 000 respiraatorit, 3500 liitrit desovahendeid, 2200 kaitseprillikomplekti, ka kilesusse ja jalatsikatteid.“

Numbriline näide sellest, kui mastaapse kriisiga tegu on!

  • „Mul on seis olemas 11. märtsi seisuga: kaitseprille 2702, kirurgilisi maske üle 200 000, aga samas prognoositav vajadus neljaks kuuks üle 8,5 miljoni, respiraatoreid FFP2, neid on või oli siis toona 1311, vajadus üle 800 000, respiraatoreid FFP3, neid on 11. märtsi seisuga 2828, vajadus ca 100 000. Kindaid oli suurusjärgus 1,5 miljonit, vajadus 4,6 miljonit. Kaitsekitleid oli toona 78 000, vajadus üle 200 000. Kaitsekombinesoone oli natuke üle 2000, vajadus 16 000. Mis on kõige aktuaalsemad või põhiprobleem on maskid FFP3 ja kaitseprillid.“

Veel parem näide sellest, kui mastaapse kriisiga tegu on!

  • „Nüüd, mõnedes kohtades me saame öelda, et on saabumas erinevad vahendid, näiteks nagu kaitsekitlid, see on saabumas, see annab natuke kindlust juurde. Nüüd, rääkides, mida valitsus on teinud, teatavasti Eesti on ühinenud 20 Euroopa riigiga, Euroopa Liidu riigiga ühishankesse. Ka eile oli sellest ülemkogu telefonikonverentsil või videokonverentsil juttu. Need peaksid andma leevendust, aga see leevendus jõuab siia nädalate pärast, räägitud on aprillikuu keskpaigast.“

Leevendus võõrsilt saabub, aga millal, ei tea! Õnneks on ka mõningad Eesti firmad, kes on oma tootlikust suurendanud ja tarnivad siinsetele eesliinitöötajatele isikukaitsevahendeid.

  • „Kuidas on võimalik, et defitsiit isikukaitsevahendite osas on nii suur? See on võimalik tänu sellele, et maailmas on lahti läinud hull viirus, mille nimi on koroona ja mida kindlasti ei suudetud ette aimata. Ja selge on ka see, et kui me võtame mitte ainult Eesti, vaid Euroopa Liidu, eks me elame ikka hoopis teises hetkes, hoopis teises Eestis ja hoopis teises Euroopa Liidus, kui me elasime veel kolm-neli nädalat tagasi.“

Autor artikli algul: „Eriolukorras aasimist pole“. No natukene ikka!

  • „Informatsioon võiks siit edasi minna väga konkreetne: Eesti teeb kõik, et oma inimesed koju tagasi tuua. Eesti annab igasuguse, igakülgse abi, et oma inimesed laiast maailmast koju tuua.“
  • „Meie soov on aidata meie inimesi kõikjal maailmas ja tagada neile need võimalused, et nad saaksid – kui see on nende soov – koju tagasi pöörduda. Kõik on oodatud koju.“

See on peaministrilt hea sõnum, millega eriolukorra infotunnile joon alla tõmmata.