PIIRIKONTROLL: Valgas kontrollitakse riiki sisenejaid. Foto: Aldo Luud
Kristjan Väli 17. märts 2020 22:15
Valitsuse otsusel kehtib teisipäeva südaööst koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt piirikontroll kogu maismaapiiril, sadamates ja lennujaamades. Kuidas inimeste karantiini suunamine käib ja milline karistus võib järgneda neile, kes politsei- ja piirivalveameti käsust kinni ei pea?

17. märtsist alates saab Eesti-Läti ligi 350kilomeetrisel maismaapiirilõigul piiri ületada vaid selleks ette nähtud ajutistes piiripunktides Iklas, Lillis, Muratis ja Valgas. Kõrvalised teed piiriületuseks suletakse ning riiki saab siseneda üksnes selleks ette nähtud ajutistest piiripunktidest. Piirikontroll on kehtestatud ka sadamates ja lennujaamades. 

Teadupoolest kogub PPA inimeste tervisedeklaratsioone juba laupäevast. Ühtekokku on teisipäevase seisuga täidetud umbkaudu 40 700 tervisedeklaratsiooni. Milleks kasutab PPA kogutud andmeid sõjas koroonaviiruse vastu?

Integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev ütleb, et terviseankeedi eesmärk ei ole olnud kedagi selle alusel diagnoosida, vaid fikseerida piiriületus ning saada info haigussümptomite esinemise, reisiteekonna ja ühes grupis viibinud inimeste kohta. „Selle töö käigus oleme tuvastanud ligi 70 haigussümptomitega ja ligi 60 viirusega nakatunuga kokku puutunud inimest. Kõik need inimesed said kohe piiril vajalikku nõu ja vajadusel maski, et teiste inimeste nakatumisohtu vähenda,“ kinnitab Belitšev.

Mis muutus teisipäevast alates? „Pärast piirikontrolli kehtestamist uuendasime tervisedeklaratsiooni kogutavaid andmeid. Edaspidi kantakse tervisedeklaratsioonile ka reisija elu- või viibimiskoht Eestis. Ta kinnitab allkirjaga, et esitatud andmed on õiged ning ta on teadlik nakkuse levikuks kehtestatud meetmetest, sealhulgas kodus püsimise kohustusest,“ selgitab Belitšev.

Kohustuse rikkujat võib oodata trahv. „Selle kohustuse rikkumisel võib määrata inimesele sunniraha 2000 eurot, kuid loodame, et kõik piiriületajad on selle nõude suhtes mõistvad ja vastutustundlikud,“ lausub Belitšev.

Paberlehtedel andmete kogumine, et neid hiljem kasutada, tundub aegunud viis asju ajada. „Enne piirikontrolli taastamist kasutasime paberankeete lennujaamas ja sadamas, kuhu saabub korraga väga suur hulk reisijaid. Kuna praegu peab inimene deklaratsiooni allkirjastama, siis vähemalt esimestel päevadel on kõik ankeedid paberil. Töötame selle nimel, et deklaratsioonide esitamiseks tekkiks ka digitaalne lahendus,“ lausub Belitšev.

Teisipäeval teatas president Kersti Kaljulaid, et annab loa piirikontrolli tagamiseks kasutada 150 kaitseliitlast. 

Kas ikka on piisav kontroll?

Vahetult enne piirikontrolli rakendamist – esmaspäeval hilisõhtul – maandus Tallinna lennujaamas Õhtulehe ajakirjanik Mart Treial, kes kirjeldas olukorda teistmoodi kui Belitšev. Treial kirjeldas, kuidas kaks laigulises kaitseväe vormis naist pigem ei hoolinud, kust keegi riiki tuli. „Tere, kas te räägite eesti keelt?“ uurivad nad ettevaatlikult kõigilt ja justkui ei kelleltki.

Ajakirjanik kirjeldab esmaspäevaõhtust seisu niiviisi: „Nad ei peata meid, vaid vuristavad mööduvatele inimestele hoo pealt: „Kui tulite riskipiirkonnast, siis püüdke olla 14 päeva kodus. Ja kui on vaja välja minna, siis hoidke teistega kahemeetrist distantsi.“ Ja pistavad pihku sinise terviseameti koroonaviirusebrošüüri infoga, mida teadsin juba vähemalt nädal aega tagasi. Ongi kõik?! Umbes nagu oleks kaubanduskeskuses gümnaasiumitüdrukutelt teada saanud, et kingapoes on allahindlus.“