Eesti uudised

Hambaarstide liidu president: kaitsevahenditeta ei tohiks esmaabi osutada

Kaitsevahendite puudus häirib erakorralise hambaravi osutamist (2)

Henry Linnard, Helen Mihelson, 17. märts 2020 17:52
PUUDUSES: Plaaniline hambaravi on juba enamikes hambakliinikutes peatatud, ent laialt levinud puudus kaitsevahenditest häirib isegi erakorralise hambaravi osutamistFoto: Priit Simson
Hambaarstide liidu president Piret Väli sõnul on plaaniline hambaravi juba enamikes hambakliinikutes peatatud, ent laialt levinud puudus kaitsevahenditest häirib isegi erakorralise hambaravi osutamist. „Hetkel on korraldatud esmaabi Tartu Ülikooli kliinikumis, Tallinna Hambapolikliinikus ja mõnes hambaravi asutuses veel, kus on vajalikud vahendid olemas,“ ütleb ta. Hambaarstide juhi sõnul töötatakse piirkondade kaardistamisega ning väljastatakse juhiseid hambaraviks nakkusohtu vähendavatel meetoditel.

Väli selgitab, et edasipidi peaks toimuma hambaravi osutamine nii, et patsiendid omavahel ooteruumis kokku ei puutu, ooteruumis ei tohi olla ajalehti, ajakirju või muid pindu, mis võiksid viirust kanda. Patsient peaks kokku puutuma võimalikult väheste meditsiinipersonali liikmetega, kes peavad kõik kandma erivarustust. „Vältida tuleks protseduure, kus kasutatakse turbiinmootorit või teisi pritsivaid vahendeid, mis tekitavad aerosoolipilve, mis kandub 5 meetri kaugusele ja mis haiguse olemasolul saastab kogu ruumi pinnad. Eeldusel, et COVID-19 võib pindadel püsida kuni 72 tundi, siis see seab ohtu meditsiinipersonali ja patsiendid. Seega on nakkuse edasikandumise vältimiseks vajalik hoolikas puhastamine iga patsiendi järel,“ selgitab Väli. Samuti lastakse patsiendid sisse ja juhatatakse välja erinevatest ustest.

Samal teemal

„Hambaravis peame käsitlema kõiki patsiente kui potentsiaalseid nakkusekandjaid, sest nakkus levib ka siis, kui inimesel haigussümptomeid ei ole,“ ütleb Väli karmide ohutusreeglite kasutusele võtmise kohta.

Väli möönab, et võib olla kliinikuid, mis pakuvad erakorralist abi ilma vastavate tingimusteta. „Meie soovitus on, et kui kliinikul puudub võimalus esmaabi osutada nii, et nakatumisoht oleks viidud miinimumini, siis ei peaks seda tegema. Vastava kaitsevarustuse olemasolul saab ja võib ravi osutada,“ ütleb Hambaarstide Liidu president. Väli toonitab, et riskigruppi kuuluvad arstid ei peaks tööl olema. „On täheldatud üle maailma, et hambaarstide hulgas on nakatumine väga suur,“ ütleb ta.

Arstid, kellel on soovitatud koju jääda, annavad Väli sõnul patsientide aitamiseks siiski oma panuse nõustades patsiente telefoni teel, sest just sellisel meetodil selgitatakse välja esmaabi vajajad. „Palusime haigekassal luua kood, mis võimaldab telefoni teel nõustamist käsitleda visiidina,“ selgitab Väli. „Tähtis on see, et patsient saab arstile oma murest rääkida, sest nii selgitatakse välja, kui hädavajalik on esmaabi ja mis asutusse patsient suunata, kus sellist esmaabi osutatakse.“

Hambaarstide liit tegeleb koos sotsiaalministeeriumiga erakorralist abi pakkuvate piirkondade kaardistamisega. „Panime koos ministeeriumiga ennast ka riigihankesse, et erivarustust saada, aga praeguse seisuga me veel erivarustust ei saa, vaid meid pannakse järgmisesse hankesse,“ ütleb Väli. „Püüame omalt poolt liiduna varustust hankida nii palju, kui meie võimuses on, et teenust saaks pakkuda võimalikult paljudes kohtades ja Eesti oleks ühtlaselt kaetud.“

Hambaarstid ootavad riigilt tuge

Hambaarst TK ütleb, et arstid ei saa ühegi patsiendi puhul riski võtta. Seepärast on kaitsevahendite ja -ülikonna kandmine äärmiselt oluline. „Pealegi peaks kaitseülikonda vahetama pärast igat patsienti,“ ütleb ta. Kuna terviseamet on teatanud, et testib edaspidi vaid riskigruppi kuuluvaid inimesi, ei saa arstid ühegi patsiendi puhul olla kindlalt veendunud, et ta ei ole nakatunud. 

Hambaarst selgitab, et raevukalt leviva viirushaiguse eest kaitsmiseks on vaja kanda ülikonda, mis katab muu hulgas ka silmad. Tavalisest maskist või visiirist ei piisa. Selliseid ülikondi hambaarstidel naljalt ei leidu. „Sellise varustuse tellimine – kui üldse on kuskilt tellida – on tohutult kallis ja seda peaks riik koordineerima,“ märgib hambaarst.

TK töötab Tallinna Hambapolikliinikus, mille personalil õnnestus linna abiga vajalikud kaitsevahendid saada. Vältimatut abi vajavate patsientide jaoks töötab hommikuses ja pärastlõunases vahetuses mitu arsti.

Paraku ei ole kõigil hambakliinikutel kaitsevahendite leidmisega nii hästi läinud. Tavapärastelt tarnijatelt on neid samuti lootusetu saada. Tema sõnul peakski riik appi tulema, et kõigis piirkondades - nii Tallinnas, Tartus, saartel kui ka mujal - oleks hambaarsti teenus ka esmaabi tasandil tagatud.

„Loomulikult ootame me riigilt tuge,“ ütleb ka Paradontalia kliiniku juhataja Heli Tammerand. Ka tema kliiniku töötajatel õnnestus vastav kaitsevarustus hankida, ent kauaks neid jagub pole teada. „Me oleme küll täna suletud, aga telefon on mul ikka kodus kaasas. Esmaabi vajavaid patsiente on palju, eriti helistavad just lapsevanemad, kelle lapsel hammas valutab ja laps ei saa süüa ega süüa. Ei tahaks ju teise kliinikusse ka saata, kui meil on kogu raviajalugu olemas,“ räägib Tammerand.

Sotsiaalministeerium vahendas kontakte

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel selgitab, et sotsiaalminsteeriumi esindajd on kohtunud Eesti Hambaarstide Seltsi esindajatega ja arutanud teenuse osutamist tänastes tingimustes. „Vahendasime hambaarstidele isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite tootjate kontakte. Samuti arutasime erinevaid võimalusi vältimatu hambaravi tagamiseks üle Eesti, sealhulgas vähemalt igas maakonnas,“ ütleb Koppel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee