Eesti uudised

Artiklit on parandatud* ja lisatud Swedbanki esindaja kommentaarid!

Pangad rahustavad: põhjust raha välja võtta ei ole! (6)

Marvel Riik, Geidi Raud, 17. märts 2020, 12:39
Pangad soovitavad kasutada eelkõige digiteenuseid, et vähendada koroonaviiruse leviku võimalusi.Foto: Tanel Meos / Ekspress Meedia
Koroonapaanikas ringlema hakanud jutud sularaha väljavõtmise piiramise kohta ei vasta tõele. Swedbanki ja Luminori esindajate sõnul põhjust muretsemiseks pole. Ühtlasi teatas valitsus, et kavatseb veel selle nädala sees tulla välja ettevõtete abipaketiga, et hoida ära pankrotte ja palkade kadu.

Võrukas Mare helistas eile pealinnas elavale tütrele ja uuris, kas oleks mõistlik minna oma sääste pangaautomaadist välja võtma. „Turul üks mees ka lõõpis, et läheb võtab 1000 eurot korraga välja, sest ei tea, kas hiljem enam saab. Turumutid küsisid, et mis sa nii suure rahaga teed – lubas 500 kohe poes sirgu lüüa,“ rääkis võrukas. „Aga kätte ta nii suurt summat ei saanud, tal oli vist pangas endale mingi limiit peale pandud… See tekitabki muret, et kas inimesed hakkavad paanikas lolliks minema või ongi reaalne oht enda pangakontol olevast rahast ilma jääda, kui välja ei võta?! Ütlesin tütrele, et ta kohe helistaks mulle, kui on vaja minna raha välja võtma!“

Samal teemal

Eesti Panga töötajad on sel pineval ajal pidevalt suhtluses pankadega ning nende parema teadmise järgi töötavad kõik pangaautomaadid ilma tõrgeteta. „Viimastel päevadel on olnud hetki, kus sularaha väljavõtmine automaadist on ajutiselt kasvanud,“ tõdes muutust inimeste käitumises Eesti Panga pressiesindaja Mart Siilivask. „Sularahakäitlusettevõte G4S on suutnud sularahaautomaadid tõrgeteta täita ja seda ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid täiendava sularaha saamiseks.“

Kuna koroonaviirus käib ringi mööda Eestit, soovitab keskpank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates või nutitelefoniga. Kes kasutab sularaha või kaardimakseid, peaks suuremat rõhku panema hügieenile.

Pank soovitab muredest teada anda

Keskpanga sõnumid on kooskõlas pankadega, kes julgustavad eelkõige digiteenuseid kasutama. „Sularaha väljavõtmiseks ei ole praeguses olukorras kindlasti eraldi vajadust, sest kaardimaksed ja pangaülekanded toimivad tavapäraselt,“ kinnitas Luminori pressiesindaja Karel Hanni.

Sel ebakindlal ajal on teiseks põletavaks küsimuseks, mis saab laenudest ja muudest kohustustest, kui viirusepuhang võtab töö käest? Maksepuhkused peaksid vajadusel olema võimalikud, sõltumata praegusest koroonaviiruse tõttu tekkinud olukorrast.

„Juhul kui kliendi sissetulek on oluliselt langenud, ta on kaotanud töö või on tekkinud muud raskused, siis kehtib reegel, et mida varem ta panga poole pöördub, seda suurema tõenäosusega saame talle sobiva lahenduse pakkuda. Vajadusel saame eraklientidele pakkuda kuni kuuekuulise maksepuhkuse võimalust,“ selgitab Hanni Luminori poliitikat. „Mis säästmist puudutab, siis soovitus oma rahalisel olukorral silma peal hoida ja võimalikeks keerulisemateks aegadeks raha kõrvale panna kehtib igal ajal.“

Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla hinnangul on kõige raskem neil ettevõtetel ja töötajatel, kelle äri on piirangute tõttu peatunud. „Loomulikult on omakorda raskem neil, kellel pole tagavarasid. Pakume laenumaksetele ka puhkusi, loodame sellega aidata keerulise perioodi üle elada,“ rääkis Ulla.

Rootis panga poliitika võimaldab tasuta maksepuhkust ja pakub laenuvõtjatele põhiosamaksete maksepuhkust, mis teeks igakuiseks makseks on ainult intressimakse. „Maksepuhkus on võimalik väikefinantseerimise ja autoliisingu puhul kuni 6 kuuks ja kodulaenudel kuni 12 kuuks. Maksepuhkuse vormistamine on tasuta. Muid tingimusi lepingus ei muudeta, sh ka laenu periood jääb samaks,“ selgitas Ulla.

Riigieelarve läheb miinusesse

On aeg minna eelarvega miinusesse, et majandus hoida heas käigus“ – sellise sõnumiga esines rahandusminister Martin Helme teisipäeval valitsuse pressikonverentsil, kus anti ülevaade olukorrast panganduses ja rahanduses. Helme sõnul on valmimas majanduse abipakett, kuidas süstida ettevõtetesse raha. See mõte saab teoks vaid siis, kui riigikogu seda toetab. Rahasüstid võivad olla ühekordsed ja tagastamatud, aga ka käibelaenud – soov on olla võimalikult paindlik.

„Meie suurim mure on see, et kui me laseme suurtel ja olulistel sektoritel praeguse šoki käigus pankrotti minna, siis sealt tekib doominoefekt: see kriis jõuab kinnisvarasse, pangandusse… Siis on meil kõigil palju raskem,“ tõdes Helme.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et konkreetsete meetmetega soovitakse lagedale tulla nädala keskel või selle teises pooles. „Riigi jaoks on peamine ära hoida ettevõtete pankrottide laine ning säilitada meie inimeste töökohad ja sissetulekud,“ kinnitas ta.

Pressikonverentsil osalenud Eesti Panga president Madis Müller ütles, et valitsuse tuge on vaja, kui rääkida ettevõtete laenudest ja nende maksekohustustest. „Meile tundub, et see võiks olla Kredexi kaudu käenduste abil,“ ütles Müller, kelle sõnul peaksid need olema hästi sihitud, vahetu mõjuga ja ajutised. Teise pensionisamba maksete peatamist Müller aga ei soovitanud, erinevalt rahandusminister Martin Helme ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri mõtetest. „See ei ole hästi sihitud ja vahetu mõjuga mõõde. On räägitud, et riik ei peaks tegema kärpeid, aga see oleks sisuliselt kärbe tulevaste pensionäride arvelt,“ leidis Müller.

* Õhtuleht avaldas loo algses versioonis ühe allika, kellelt tuli info, et Soomes võib olla piirang, et sularahaautomaadist on võimalik välja võtta vaid 200 eurot. Kontrollisime antud väidet ja see ei vasta tõele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee