Poliitika

VIDEO | Martin Helme eriolukorrast: nüüd on see aeg, et minna majanduse nimel eelarvega miinusesse (4)

Johanna-Kadri Kuusk, 17. märts 2020, 10:36
Foto: Raigo Pajula
Teisipäeval kell 11 annavad peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja Eesti Panga president Madis Müller pressikonverentsi.

 

Samal teemal

Peaminister Jüri Ratas teatas, et teisipäeva hommikul kohtuti majandus- ja maaeluministri ning erinevate pangandussektori esindajatega selleks, et arutada eriolukorras tekkinud majanduslikke asjaolusid. „Riigi jaoks on peamine ära hoida ettevõtete pankrotilaine ja hoida inimestele alles nende töö,“ teatas Ratas.

Peaministri sõnul ei sulge pangad oma uksi. Samuti teeb valitsus koostööd KredEx'i, töötukassa ja teiste majandusega seotud asutuste ja institutsioonidega. Riik plaanib Ratase sõnul katta inimestele nende keskmine palk ka töö puudumisel 70 protsendi ulatuses.

Rahandusminister Martin Helme sõnas, et kui varasematel aastatel oleme nautinud head majanduskasvu ja rääkinud sellest, kuidas headel aegadel peaks riik endale tekitama varusid, kust kriisi ajal raha võtta, siis kõigil peaks olema selge, et nüüd on see kriisiolukord käes. „Nüüd ongi aeg, minna eelarvega miinusesse, et hoida majandust elus,“ ütles ta.

„Koostöös pankadega oleme mõelnud, kuidas ettevõtetesse lisaraha süstida ja kuidas aidata neid ettevõtteid, kellel on sissetulekud kokku kuivanud. Kuidas aidata neil täita kohustusi oma töötajate ees? Nende põhiline väljaminek on praegu palkadele ja siin võtaksime koos töötukassaga selle kulu riigi kanda. Kui me laseme ettevõtted pankrotti, siis läheb sealt lahti domino efekt, sest sealt liigub see kinnisvarasse ja siis pangandusse ja nii edasi,“ seletas rahandusminister. 

Eesti Panga president Madis Müller nõustus rahandusministriga selles, et riigieelarvet tuleb eriolukorras vaadata teistmoodi kui muidu. „Tänasel kohtumisel panga esindajatega oli meil jutuks see, kuidas aidata ettevõtteid, kes jäävad praegu oma laenudega hätta. Küsimus on tõesti ka ettevõtetes, kes vajavad praegu veel lisalaenu,“ ütles ta.

Mis saab II pensionisambast?

Marti Helme märkis, et see teema ei oleks üldse tõusnud päevakorda, kui pensionireform ei oleks parajasti riigikogust läbi käinud. „Meil ei ole täna mingisugust otsust sellest, mis saab või ei saa. Meil on näide minevikust, kui riigil on olnud vaja rahavoogusid juhtida, ja meie seisukoht on see, et vaatame võimalikult lahtise pilguga kõiki võimalikke valikuid,“ täpsustas ta.

Inimesed pakuvad end riigile appi

Üks ajakirjanik uuris, kuidas võtab riik vastu koju jäänud inimeste abi. Peaminister Ratas tunnistas, et vabatahtlikud on end tõesti koroonavastases võitluses abiks pakkunud. „Mul on üks konkreetne näide ühest ettevõttest, mis võttis meiega ühendust ja ütles, et neil on ettevõtte finantsistid tegevuseta ja uuris, kas nad saaksid kuidagi kriisis riigile abiks olla. Selline vabatahtlik appi tulemine on väga tervitatav. Me proovime leida võimalusi, kuidas vabatahtlikke kaasata,“ sõnas ta.

Eesti ja ülejäänud Euroopa

Peaminister Ratas ütles, et täna on plaanis suur Euroopa ülemkogu telefonivestlus. Ratase sõnul on üks peamine küsimus piirides ja selles, kudias kaubandus liigub. Samuti see, kuidas inimesed oma kodudesse saavad. „Küsimus on nendes, kes peavad koju saamuseks pääsema üle mitme riigi piiri. Meie oleme otsustanud, et kui on näiteks Soome kodanik, kes asub Lätis, siis ta pääseb kodumaale naastes Eestist läbi,“ sõnas peaminister ja viitas sellele, kuidas välismaale jäänud eestlased on hädas Poolaga, mis ootamatult piiri kinni pani.

Kas võiks Eestile kasu olla üle-Euroopalisest fondist ESM, mis on loodud kriisiolukorras riikide finantsolukorra ja majanduse tasakaalustamiseks. Rahandusminister tõi välja, et ESMi reformi teema on olnud rohkem kui aasta menetluses. „Sellest, et teda praegu kasutama hakata, ei ole veel juttu olnud,“ sõnas ta.

Toiduga probleemi ei ole

Rahandusminister Helme kinnitas, et lähiajal ei ole eestlastel vaja karta toidupuudust. „Tahan siin rõhutada kahte asja. Esteks, Eesti on toitu tootev ja eksportiv riik. Me toodame toitu rohkem kui me jõuame ära süüa. Meil võib tekkida tarneraskusi mõne eksootilise puuvija või põneva kaugema marmelaadi osas, aga meil ei teki kindlasti puudujääke põhiliste toiduainete osas. Seda stsenaariumit me lihtsalt ei näe. Mille üle on toiduettevõtted muret väljendanud, on toidu pakendamise osas, kus osad komponendid tulevad välismaalt. Me oleme selles osas paindlikud ja lubame toitu panekdada veidi vähem peenemalt ja tooted jõuavad lõpuks ikkagi poelettidele,“ sõnas ta. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee