Eesti uudised

Ilmar Raag massipaanikast: suhteliselt oskamatult läbi viidud infooperatsioon (4)

Viljar Voog, 16. märts 2020 14:38
Ilmar RaagFoto: Stanislav Moškov
Kaitseliitlane ja tuntud filmimees Ilmar Raag näeb esmaspäeval sotsiaalmeedias kulutulena levinud väites, justkui plaaniks valitsus Tallinna ja Harjumaa piirid sulgeda, pahatahtlikku infooperatsiooni. Või vähemalt katsetust enne tegelikku rünnakut.

Härra Raag, nii meediainimesena kui ka kaitseliitlasena, kas te saaksite võtta kokku oma mõtted selle kohta, mis meil äsja Eestis juhtus ehk sotsiaalmeedia massipaanika, kui hakkas kõikjal levima identse sõnastusega tekst, kuidas Tallinn ja Harjumaa keeratakse lukku ning teetõkked selleks on juba valmis. Valitsus pidi selle väite kiirelt ümber lükkama. Kui ohtlik kriisiolukorras selline valeinfo levik on?

Mul on tunne, et see infolevik oli antud juhul test või katse, kuidas me reageerime. Sellest jääb mulje nagu olnuks see pahatahtlikult orkestreeritud.

Ehk me räägime infooperatsioonist?

Samal teemal

Just. Muidugi on alati olemas kaks versiooni. See võis ka olla lihtsalt spontaanne paanika, mis ka aeg-ajalt tekib. Pigem jääb aga mulje, et see oli infooperatsioon.

Mul on tunne, et see oli test või katse, sest reaalselt ei saanud ta sellisel kujul väga suurt kahju kaasa tuua. Küll aga, kui mõni järgmine kord mängitakse tunduvalt ohtlikuma teemaga, siis küsimus ongi selles, et mis võiks olla see inimeste paanikakäitumine, mis võiks sellises olukorras tekkida. Praegu on raske sõnastada, et mis võinuks rünnaku tulemusel nii hirmsat juhtuda, peale selle, et inimesed oleksid väga pahaseks saanud.

Samas saab ju öelda, et inimesed äkki tõttavad keelu hirmus poodidesse ehk juhtub see, mida praegu juhtuda ei tohiks ehk palju rahvast on koos kinnises ruumis.

Jah, aga sellisel kujul nagu praegu, oli ta suhteliselt oskamatult läbi viidud infooperatsioon, kui sellega taheti saavutada väga head tulemust. Ehk ta levis viisil, mida oli võimalik mõistuspärasel viisil ja lühikese ajaga ümber lükata. Paanikakäitumine, mille see pidanuks esile kutsuma, polnud ka kuigi hästi defineeritud, ilmselt ka ründajate jaoks.

Mida maailm on aga infooperatsioonide puhul näinud: tihti tehakse enne päris rünnakut ka teste, et vaadata, kust reageeritakse ja milline on vastutegevus.

Millised siis need ohtlikumad võimalikud ründed oleks, mille puhul rahva käitumist ei oskaks ette kujutada?

See on miljoni dollari küsimus, mis võiks see järgmine rünnak olla. Mõtleme sellele, mis on praeguses eriolukorras kõige keerulisem. Kaks punkti. Esimest mainisite te äsja just ise: inimeste massiline kokku toomine ühte kohta.

Teine teema on see, mis jooksutaks kokku riigi või inimeste ressursse. Nii nagu toimus see toiduostmise palavik. Kui selline kokkuostmine toimuks pikemat aega või kohas, kus varusid on vähem, antud juhul toidu puhul, võiks tekitada ka suurema probleemi.

Mu vastused jäävad praegu suhteliselt umbsõnaliseks, sest kui me täna teaks ette, kust tuleb uus ja ohtlik rünnak, siis see poleks ju enam uus ja ohtlik, vaid me oskaks sellele midagi vastu teha.

Kaitseliitlasena ja Toompea malevkonna juhina, mida teie praegu teete?

Täna on Toompea malevkonna kaitseliitlased Tallinna reisiterminalis abiks põhja prefektuuril piiri kontrollimas ja vaatamas üle välismaalt saabuvaid inimesi. Vabatahtlikud on teenistusülesandeid täitmas ja ka mina olen samade ülesannetega seotud.

Kui palju on veel varuks ressursse, kui järgnevad päevad toovad sõnumeid Toompealt mingitest täiendavatest piirangutest.

Meil veel on ressursse. Aga esimese asjana, kui ma kuulsin seda väidet, et Tallinn pannakse lukku, oli minu reaktsioon naeruturtsatus. Selleks, et panna reaalselt linn lukku, on vaja ikka märkimisväärselt suuremaid inimressursse, kui Eestis praegu on. Sisuliselt peaks välja tooma kogu Eesti kaitseväe ja nad saaksidki ainult sellega tegeleda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee