Eesti uudised

Viroloog Lutsar: hoiame viiruse vanadest inimestest eemale (5)

Toimetas Katrin Rohtla, 15. märts 2020, 09:53
Irja LutsarFoto: Aldo Luud
Viroloogia professor Irja Lutsar annab sotsiaalmeedias järjekordse ja vajaliku ülevaate koroonaviirusest ning kutsub üles vanemate inimeste tervisele erilist tähelepanu pöörama.

Viiruse levikust ja nakatunutest

2. Võrreldes eelnevate nädalatega on kergete haigusjuhtude hulk kogu maailmas suurenenud ja praegu on see 92%. Põhjuseks tõenäoliselt paljudes riikides sisse viidud laialdane testimine ja sagedasem kergemate haigusjuhtude tuvastamine.

3. Viiruse leviku fookuseks on saanud Euroopa, seejuures on haaratud kõik Euroopa riigid ja haiguse tõus jätkub kõigis riikides. Lisaks Itaaliale on suure nakatumisega riikide hulka lisandunud Hispaania ja Prantsusmaa. Nakatumise kõrgpunkt ei tundu käes olevat üheski Euroopa riigis, vaatamata, et Itaalia puhang on kestnud kolm nädalat. Eelmisel nädalal arvasin, et Itaalia puhang jõuab tippu selle nädala lõpuks (arvestades Hiina olukorda), kuid see ennustus ei osutunud õigeks.

4. Itaalias, mis oma elanikkonna suuruselt on võrdne Hubei provintsiga, oli 14.03 seisuga 21157 nakatunut (sealjuures Hubei provintsis oli kokku 69000 nakatunut umbes kahe kuu jooksul) ja tõusuperioodil tõusis keskmine juhtude arvu umbes 20% võrreldes eelneva päevaga. Hubei päevane maksimum oli umbes 4000 juhtu, Itaalias eile peaaegu 3500.

5. Itaalia haigestumisest endiselt 75% pärineb Lombardiast, kus tõus on eksponentsiaalne. Teistes Itaalia piirkondades on nakatunuid vähem ning haigestumuse tõus laugem. Kõik Itaalia piirkonnad on haaratud ning karantiin kehtib kogu Itaalias. Nakatunutest 21,2% on alla 50 aastased, ülejäänud on vanemad. Lapsi on nakatunutest 0,5%. >50 aastaste gruppides on nakatumine erinevate kümnendite vahel ühtlaselt jagunenud.

6. Haigestumine tõusis sellel nädalal oluliselt Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Kõigis neis riikides lisandub umbes 1000 haiget päevas ning epideemia on algjärgus. Samuti on olemas lokaalsed kolded.

7. Haigus on jõudnud kõigisse Euroopa riikidesse, neist kümnes on nakatunud üle 1000 inimese.

8. Aasia riikides on epideemia kontrolli all. Siiski mitte kadunud. Kui Hiinas ja Lõuna Koreas on juhtude oluline langus, siis Jaapanis või Singapuris on pigem väike tõus. Juhte on aga üldkokkuvõttes vähe võrreldes Euroopa riikidega. Uute nakatunute arvud Aasia riikides on pigem kümnetes kui sadades. Päris kadunud pole epideemia aga üheski riigis.

9. Mis eristab Lõuna-Koread ja Itaaliat? Ennekõike haigete vanus. Kui Lõuna Koreas on haigestunutest <50 aastaseid 45,2%, siis Itaalias vaid 21,4%. Samal ajal >80 aastaseid on Itaalia nakatunutest 18,4% ja Lõuna Koreas 3,1%. Lõuna Koreas on kõige suurem nakatunute rühm 20–29 aastased (28,9%), siis Itaalias on vaid 3,9% nakatunutest selles vanuses.

10. Laste haigestumine on endiselt kõikides riikides väga madal: 0,5% Itaalias 0,5% kõigist nakatunutest, Lõuna-Koreas 1%.

11. Lõuna-Korea andmetel on naiste ja meeste osakaal nakatunute hulgas 62% vs. 38%.

12. Kui lapsed välja arvata (ja isegi see pole selge), siis tundub, et nakatumine on kõigis vanuserühmades võrdse sagedusega. Erinevus on, et nooremad põevad kergelt ja vanemad raskelt või väga raskelt. Seega riikides, kus on väike <50 aastaste osakaal, on tõenäoliselt nendes eagruppides rohkelt diagnoosimata kergete sümptoomidega haigeid

Suremus

13. Surmajuhtude vältimisel on edukamad need riigid, kes suudavad haiguse vanematest populatsioonist eemale hoida, kas siis intensiivse testimise ja nakatunute eraldamisega (nt Lõuna-Korea) või väga hea kontaktide jälgimisega (nt Singapur). Singapuris ei ole registreeritud ühtegi haigusjuhtu >80 aastaste inimeste hulgas.

14. Kogu maailmas on hinnatav suremus 3,4%–3,7%, mis on aga riigiti väga erinev ja tundub ennekõike sõltuvat haigete vanuselisest struktuurist: 0,6% Lõuna–Koreas, kus nakatunutest vaid 3,2% on >80 aasta vanuseid vs. 6,8% Itaalias, kus >80 aastaseid on 21,4% nakatunutest.

15. On arvamus, et üldiselt on suremus 1% piires ning riikides, kus see on kõrgem, pole mitte meditsiinisüsteem halvem, vaid palju kergemate sümptomitega haiged on diagnoosimata.

16. Euroopa riikidest on madal suremus Saksamaal (0,2%) ja Põhjamaades, kus on siiani olnud üksikud surmajuhud.

17. Kõigi siiani saadaolevate riikide andmed näitavad, et meeste suremus on umbes kaks korda suurem kui naistel. Lõuna–Koreas on meeste suremus 1,27% ja naistel 0,57%. Hiinas vastavalt meestel 4,7% ja naistel 2,8%.

18. Suremus tõuseb oluliselt vanusega. Itaalia näitel: alla 50 aastaste hulgas on olnud üks kuni kaks surmajuhtu, 50–59 aastaste suremus on 0,2%, 60–69 aastastel 2,5%, 70–79 aastastel 6,4% ja >80 aastastel 13,2%. Sarnased andmed on ka Hiinas ja Lõuna–Koreas.

19. Paljudel surnutel on eelnevad rasked haigused.

Korduma kippuvad küsimused

21. Kas sümptomiteta inimesed on nakkusallikad? Uuringuid selle kohta on väga vähe, neid on ka raske läbi viia. Siiski on kirjeldatud, et viiruse hulk on kõrge juba päev enne haigussümptomite teket (varasema aja kohta andmeid pole) ja on kirjeldatud, et isik on nakatanud teisi vahetult enne kui tal endal haigussümptomid ilmnesid. Siiski on olulisemad haiguse levitajad haigussümptomidega (olgu või kerged) isikud.

22. Kui kaua viirus inimeses püsib pärast nakatumist? Sellel nädalal ilmus hiinlaste uurimus, kus nad näitasid, et PCR oli ninaneelus positiivne paar nädalat ja kuni 37 päeva pärast esimest positiivset testi. Kas positiivne PCR tähendab ka, et olemas on piisavalt elusat viirust ja kas isik on nakkusohtlik, on omaette küsimus. Puhangu alguses ilmunud sakslaste töös näidati, et viirust oli võimalik välja kasvatada kuni kaheksa päeva pärast nakatumist. Edaspidi aga mitte. Vaatamata sellele, et PCR on positiivne.

23. Ravi ja vaktsiini pole. Ka sel nädalal avaldatud uurimuses Hiinast, kus võrreldi haigeid, kes olid saanud lopinavir/ritonaviri, nendega, kes ei saanud, ei leitud mingit vahet viiruse eritumise kiiruses ega lõpptulemuses, milleks oli surm.

24. Praegune ravi on ikka endiselt sümptomaatiline ja toetav.

25. Kui kaua puhang kestab – ei tea. Ükski riik pole uutest haigusjuhtumistest lõplikult vaba. Hiinas on puhang kestnud alates detsembrist 2019. SARS kestis novembrist maini, enne kui viirus lõplikult kadus (seitse kuud).

Olukord Eestis

26. Alates 10. märtsist levib viirus Eesti siseselt ja haaratud on mitmed maakonnad. Kõige rohkem haigeid elanikkonna suurust arvestades on Saaremaal. Seega fookuseks pole enam sisse toodud viirus, paljude teiste riikide nakatumise näitajad on oluliselt madalamad kui Eestis.

27. Praegu pole Terviseameti andmetel ükski haige haiglas, aga epideemia on veel väga alguses. (Tegelikult on kaks patsienti haiglasse viidud – toim.)

28. Kui palju Eestis inimesi üldse nakatub, võib arvutada selle järgi, mida me teame Hiinast ja Itaaliast. Surmajuhtumid on tõenäoliselt mõlemas riigis registreeritud ja adekvaatselt kajastatud. Et saada kätte haigete hulka, on võimalikult täpselt tarvis teada, mis suremus on – kas 4,9% nagu Hubei provintsis või 6,7% nagu Itaalias või 3,4% nagu kogu maailmas või 0,6% nagu Lõuna–Koreas. Raskete ja kriitiliste haigete hulga saab juba olemasolevate andmetega välja arvutada; elanikkonna struktuur ja suremus erinevates vanusegruppides on ka teada. Raskem on arvutada, missugune on haigestumise koguhulk. Meditsiinisüsteemi koormab aga ennekõike raskete haigete hulk. Kuigi just kergemad haiged on need, kes haigust levitavad.

29. Nakatunute hulk tõuseb kindlasti. Vaadates teiste riikide kogemusi, siis umbes 20% päevas. Eestis tema väiksuse tõttu on kõikumised paratamatud.

Mida on teistelt õppida?

30. Me peame õppima selle viirusega elama nii, et tema tehtud kahju meile võimalikult väike oleks.

31. Lõpptulemus sõltub suures osas sellest, kui hästi oskame koronaviiruse eemale hoida vanematest inimestest; ennekõike 70 aastased ja vanemad. Ehk teisisõnu, kuidas saame noored, kes on potentsiaalsed viiruse kandjad, vanematest inimestest eemale hoida.

32. Praegu on eriolukord, koolid on kinni, paljud töötavad kodus. Seega on võimalusi ennast sotsiaalselt distantseeruda küllaga. Ka kõik täiskasvanute vaba aja veetmise asutused on suletud – jõusaalid, terviseklubid, tantsu- ja lauluringid, ööklubid, kogukondade kokkusaamised jne.

33. Juba eelnevalt planeeritud suured pere- ja sõpruskondlikud üritused peaksid edasi lükkuma.

34. Krooniliste haiguste ravi peab kindlasti jätkuma, aga see peaks nii palju kui võimalik toimuma kodus; vanemad inimesed ei peaks minema terviseasutustesse (haigla, apteek, perearstikeskus), kui selleks pole hädavajadus. Telefoni teel saab välja selgitada, kas on hädavajadus.

35. Kogukonnad saavad ilmselt üksikuid vanemaid inimesi aidata ja neile poest süüa tuua, siis pole ka poodi tarvis minna.

36. Teine meede on nooremate põlvkondade isoleerimine, kui nad on nakatunud. Kodune karantiin on inimesele kõige vastuvõetavam ja efektiivsem, kui sellest kinni peetakse. Karantiin on karantiin, peangi 24/7 kodus olema seni kuni karantiin lõpeb.

37. Haiglad peavad jääma raskete haigete jaoks. Kodus hakkama saavaid haigeid haiglasse paigutada ei ole mõistlik, aga igaüks peab aru saama, et kodune isolatsioon ongi kodune isolatsioon.

38. Nakatunutega kontaktis olnud isikute kindlakstegemine, nende isolatsioon ja jälgimine on endiselt väga olulised.

39. Tervete isikute testimine pole mõttekas, sest negatiivne test ei tähenda, et inimene nakatunud pole ning rahustab inimese asjatult maha. Küll aga tuleb testida, kui on väiksemgi kahtlus koronaviirusinfektsioonile. Saan aru, et testimise võimekust on oluliselt suurendatud. Testimine ei tee kedagi terveks, aga võimaldab nakatunud isoleerida. Sarnaselt töötavad ka praegu tarvitusele võetud meetmed kodus töötamise võimaldamisest, koolide sulgemisest jne.

40. Kaitseme tervishoiutöötajaid, sest nemad on ainukesed, kes oskavad aidata haigeid inimesi.

41. Järgmised neli kui mitte kuus nädalat saavad väga rasked olema. Tõeline kahju majandusele selgub, kui pandeemia läbi on. See aga võtab aega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee