Eesti uudised

Politsei arsenal täieneb: rahunemispeatused saavad argiseks nähtuseks 

Marvel Riik, 13. märts 2020, 11:05
Rahunemispeatus tahetakse seadustada aasta lõpus. Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Riigikogu on andnud rohelise tule politsei nn rahunemispeatuse mõjutusmeetele, millega antakse esmastele kiiruse ületajatele võimalus rahatrahvi asemel oma karistus ootamisega ära kanda. Mõjutusvahendit hakatakse kasutama nende puhul, kelle kiirus ületab piirkiirust kuni 20km/h ning see tähendaks 45minutilist mõtlemispeatust.

Riigikogu õiguskomisjonis on valmimas eelnõu, mis annaks politseile võimaluse hakati igapäevaselt mõjutama liikluses kiirustavaid autojuhte nn rahunemispeatustega. Meede on mõeldud neile, kes ületavad kiirust kuni 20 km/h.

Kuna liikluses pannakse toime palju rikkumisi, tahetakse mõjutada just esmaseid rikkujaid vähem riivamate meetmetega. „Rahunemispeatusega luuakse seega täiendav võimalus mõjutada isiku liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist juba varajases staadiumis, kus isiku poolt toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaks kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile asjakohast tähelepanu pöörata,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

Rahunemispeatus kohustab kiiruse ületajal ootama kindlaks määratud kohas 45 minutit, mis tühistab kiiruse ületamisega saavutatud ajavõidu. Kui ületaja ei ole rahunemisega nõus või rikub seda, tuleb kõne alla rahaline trahv.

Mullu septembris ja oktoobris viis politsei Türi-Tallinna suunal läbi kaks eksperimenti, kus kiiruse ületajatele anti võimalus: kas maksta kuni 400 eurot trahvi või teha 45minutiline paus. 28 autojuhist valis rahunemise 16, ülejäänud olid nõus rahatrahviga.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul tegu mõistliku ja paindliku meetmega, mille juured ulatuvad taasiseseisvunud algusaastatesse – siis kasutati sarnast põhimõtet. „Uus on tihti unusta vana. Võimalus on tulevikus panna ka sellised fikseerivad ajad, mis kulub mingi vahemaa läbimiseks. Neid meetmeid ei peaks otsima kui liikluskultuur paraneks ning lugupidav suhtumine oleks liikluses läbiv,“ ütles Karilaid.

Juhtide eksperimentide tagasisidest tuli välja, et juhtidele on tähtis, et nende nimi jääks puhtaks. Samas leiti, et seda ei tohiks pakkuda saririkkujatele, sest selline kogemus ei jää neile meelde (vrd esmaste rikkujatega).

„See on osa liiklusinnovatsiooni projektist, mille eesmärk on leida uusi mõjusaid viise liiklusohutuse parandamiseks,“ ütles politsei- ja piirivalve innovatsiooninõunik Elari Kasemets mullu septembris, kui eksperiment esmakordselt töösse läks. „Uurime, kuidas tajuvad kiiruseületajad rahatrahvi ja kuidas kaotatud aja mõju. Autojuhtidega tehtud intervjuudest teame, et osa inimesi peab vestlust politseinikuga ja menetlustoimingutele kulunud aega mõjusamaks sekkumiseks kui rahatrahvi.“

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. detsembril.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee