Eesti uudised

Õiguskantsler Madise: teiste tahtlik nakatamine ohtliku viirusega on vangistusega karistatav kuritegu (2)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 12. märts 2020 09:24
Õiguskantsler Ülle MadiseFoto: Priit Simson / Ekspress Meedia
Õiguskantsler Ülle Madise andis neljapäeval „Terevisioonis“ intervjuu, milles kinnitas, et seni on Eestis koroonaviiruse probleemiga tegeletud mõistlikult. Sealhulgas saavad Madise sõnul ka elanikud olukorra tõsidusest aru. Kõige selle kõrval ei pea ta riigis eriolukorra välja kuulutamist vajalikuks.

Neljapäeval kella kümme on oodata Eesti peaminister Jüri Rataselt eriteadaannet seoses koroonaviirusega.

Samal teemal

„Tavaolukorra ja eriolukorra vahele jääb nii palju erinevaid võimalusi ja praegu ei ole põhjust arvata, et kuulutatakse välja eriolukord. Isegi kui see peaks tulema, siis ei tasu eriolukorda karta,“ sõnas Madise. Õiguskantsler selgitas, et eriolukorra puhul koonduks juhtimine valitsuse kätte, kes hakkaks andma korraldusi üle riigi kõigile.

Madise märkis, et Euroopas on viirusesse nakatunuid ja sellesse surnuid palju. „Mul on hea meel näha, et Eesti see kergemeelsus, mida tunti paar nädalat tagasi, on asendunud mõistmisega, et meil tuleb kõigil vaeva näha, et see viirus siin levima ei läheks,“ kiitis Madise.

Õiguskantsleri sõnul on võimalik ka ilma eriolukorra välja kuulutamiseta viirust takistada. Näiteks on võimalik riigipiiril takistada haigete inimeste Eestisse tulekut ja neid on võimalik vajadusel isolatsiooni panna. „Meil kontrollitakse ka üle piiri tulevaid busse. Eesti ei ole teinud samme, mis võiks kehutada seda viirust varjama. Kogu kommunikatsioon peab olema tasakaalukas. Riigi käitumine peab olema kindlakäeline ja tasakaalukas. Et inimesed ei hakkaks paanikas põgenema või seda viirust varjama,“ sõnas ta.

Madise selgitas, et eriolukorra puhul on võimalik eriolukorra juhil anda kohustuslikke korraldusi üle kogu riigi. Sellele kohale saab tema sõnul ilmselt sotsiaalminister Tanel Kiik. Eriolukorra juhil on võimalik väga tõsises olukorras teha riigieelarves ümbertõstmisi ja kasutada reserve, mis on erakordsete Eestit ohustavate olukordade jaoks kogutud.

Madise sõnul peavad riiklikud sammud olema täpselt vastavuses olukorraga ja lihtsalt igaks juhuks eriolukorda välja kuulutada pole mõistlik. 

„Need, kes nõuavad ühiskonna lukku keeramist, ei ole võib-olla mõelnud sellele, et inimesed tunnetavad asju erinevalt. Kui me vaatame õiguskantslerile tulnud kaebusi, siis neid on erinevatelt pooltelt. Just eile tuli ühelt noorelt kaebus, kus ta kurdab, et miks ei lubata minna kokkulepitud reisile ja miks ei saa ta minna oma treeninglaagrisse ohupiirkonda. Tema hinnangul on liigne paanika. Veel rõhutan, et paanikat ei ole, aga kergemeelne suhtumine on ka kohatu ja see on meie kõigi kohustus tagada, et koroonaviirus ei leviks,“ tõi ta näite.

Viiruse tahtliku levitamisega kaasnevad Eestis ka karistused. „Kui inimesed ei allu terviseameti rangetele soovitustele, siis on võimalik teha neile eraldi ettekirjutus. Et tema ja ta pereliikmed püsiksid kodus. Inimene, kes sellele ei allu, saab karistada. Kui sa oled saanud ettekirjutuse, et kannad ohtlikku viirust ja sa käid väljas ja nakatad teisi, siis on meil karistusseadustikus see kolmeaastase vanglakaristusega kuritegu,“ sõnas Madise ja lisas, et kuigi arstid ütlevad, et koroonaviiruse põdemine kulgeb enamusel kergelt, siis see ei anna siiski õigust riskida teiste nakatamisega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee