Kommentaar

Aivar Kokk | Pensionireformist – põhiseadus ei keela võtta vastutus enda elu ja raha eest 

Aivar Kokk, riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaa , 11. märts 2020, 10:33
Foto: Julia Vakina
Täna hääletab riigikogu taaskord selle üle, kas anda Eesti inimestele õigus enda kogutud raha üle ise otsustada või mitte. Pensionireformi üle on elav arutelu käinud juba enam kui poolteist aastat ning taaskord tuleb ümber lükata teatud müüdid, mida reformi takistamiseks on üritatud kasutada. Teen seda riigikogu rahanduskomisjoni seisukohtade alusel.

Presidendi hinnangul lakkab pensionisüsteem pärast teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist töötamast. Tema sõnul toob see kaasa ulatuslikud riskid tulevastele pensionäridele. See, et teise pensionisamba reformiga antakse inimestele suurem valikuvabadus ja võimalus täiendavateks investeeringuteks toob osadele II pensionisambaga liitunutele kasu. Kindlasti on ka neid, kes saavad enda otsuste tagajärjel sellest ka kahju. See ei ole aga õiguslik argument, vaid sotsiaalmajanduslik lähtekoht. Kindel on see, et nii täna kui ka pärast pensionireformi tagab tööealine elanikkond riikliku pensioni näol inimestele minimaalselt vajaliku toimetuleku.

Kas kunagi tehtut võib muuta?

Nii president kui ka opositsioonierakonnad on üritanud rõhutada, et teise pensionisambaga liitunud inimesed ei saanud eeldada, et süsteemis tehakse muudatusi. Siia argumentatsiooni lisatakse juba tuntud 2+4% vaidlus. Väite kohaselt on ebaõiglane see, et teise sambaga liitunud inimesed saavad pärast reformi õiguse kasutada pensionifondi vahenditest nii enda palgast makstud 2% kui ka 4% esimese samba arvelt lisatud sotsiaalmaksust. Sellise argumentatsiooniga me eriti kaugele ei jõua, sest selline argumentatsioon välistaks ulatuslikumad muudatused pensionisüsteemis täielikult.

Teise sambaga liitunute ja mitteliitunu erineva kohtlemise pärast reformi tingib tänane pensionisüsteem, mitte plaanitavad muudatused. Teise samba loomise hetkest muudeti teise pensionisamba osakud inimeste varaks. Seda näitab ka tänane olukord, kus teise pensionisamba fondidesse kogutud raha on päritav, kuigi kindlustusseltsid võitlesid süsteemi loomise hetkel selle põhimõtte vastu. Siim Kallas kirjeldas seda 2001. aastal nii. „Pärast põhjalikku kaalumist jäeti arvestamata kindlustusseltside ettepanek mitte lubada kohustusliku pensionifondi osakute pärimist. Nimelt on pensionisüsteemi teise samba puhul tegemist inimese enda kogutud varaga, nn edasilükatud tuluga, mille suhtes peaks loogiliselt kehtima ka tema pärimisõigus. Seda enam, et esimene sammas, kuhu ikkagi läheb enamik rahast, jääb solidaarseks ja mittepäritavaks.“ [09.05.2001]

Teise pensionisambasse kogutud raha kuulub inimesele nii 2%, mis on kantud teise sambasse tema enda palgalt kui ka 4%, mis tuleb inimese riikliku pensioniõiguse arvelt. Seda kinnitati süsteemi loomisel ka Riigikogu kõnepuldis. Siim Kallase sõnadega: „Te panete sinna 2% ja teie omandiks muutub 6%. See on põhimõtteline, suur vahe kogu selles asjas.“ [09.05.2001]. Teises sambas olevad pensionifondi osakud on juba inimeste omandis ning debatt sotsiaalmaksu kasutusõiguse osas ei ole asjakohane.

Kes kannab riski?

Presidendi viimane sisuline etteheide reformile on, et inimestele suurema valikuvabaduse andmine võib enim mõjutada nende inimeste pensionifondide osakute väärtust, kes otsustavad teises pensionisambas jätkata. Sellise hinnangu annab ta vaatamata asjaolule, et nii Finantsinspektsiooni poolt läbi viidud fondide likviidsustestid kui ka pensionifondide haldurid on öelnud, et fondide likviidsus on kas hea või väga hea. Lisaks on riigikogu juba fondihaldurite ettepanekutega arvestanud – näiteks on tõstetud pensionifondide maksimaalselt lubatud laenumahtu 10-lt 25-le% fondi vara väärtusest. Kui pensionifondid saavad laenu mõistlikel tingimustel, võib laenu võtmine olla osakuomanikele kasulikum nii lühemas kui pikemas plaanis, kui fondis oleva vara kiirmüük. Samuti on pikendatud teisest sambast väljumise etteteatamisaega viie kuuni. Need on abistavad meetmed juhul kui fondidest lahkub korraga prognoositust rohkem inimesi.

Pensionireformi põhitõed ei ole muutunud

Koalitsiooni soov on, et Eesti inimesed saaksid võimaluse ise oma raha ja tuleviku eest otsustada. Pensionifondid saavad ka edaspidi investeerida Eesti majandusse ning teenida läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Igale inimesele jääb alles võimalus jätkata tänase pensionisüsteemiga ja kes veel ei ole sellega liitunud, saavad selle võimaluse. Lisaks sellele tekib võimalus leida ka alternatiivseid lahendusi pensionipõlveks raha säästmiseks.

Meie läänelik inimeste vabadust ja põhiõigusi austav ja tagav põhiseadus ei keela inimestele õigust võtta vastutus enda elu ja raha eest. Riigikogu peab pensionireformi arutades seda põhitõde meeles pidama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee