Poliitika

TSITAADIRAHE | Kas Nõmmel veedetud lapsepõlv on süüdi peaminister Ratase rongiarmastuses? 

Viljar Voog, 9. märts 2020, 19:48
Jüri Ratas riigikogus. Foto: Martin Ahven
Peaminister Jüri Ratas käis koroonakriisiga tegelemise vahel ka riigikogu ees, et anda aru Rail Balticu projekti hetkeseisu ja tuleviku kohta. Muude juttude vahele jõudis valitsusjuht teha sisekaemuse oma nooruspõlve ning avaldada arvamust, et ilmselt ei huvitaks pärnakaid kitsarööpalisel raudteel pealinna saamine.

Ei tea, kas tegu oli paari nädala taguse perepuhkusega Põhja-Soomes, mis stressi maandas, või hoopis vastupidiselt erakordselt pingelise olukorraga Eestis, kus koroonaviirus näpistab valitsusliikmete aega ka nädalavahetusel, kuid peaminister Ratas oli esmaspäeval riigikogus jutukam kui viimasel ajal. Õhtuleht käis istungi stenogrammi läbi ja toob välja mehe parimad pärlid.

  • „Ma vaatan, et te olete tulnud nii aktiivsesse poliitikasse nüüd tagasi peale väikest pausi, ma mõtlen, läbi oma sõnavõttude, ja ma olen nendest debattidest ausalt öeldes puudust tundnud.“

Ratase pikem ettekanne, mis koostati nõunike poolt ja sellele järgnenud esimene küsimus-vastus rahastuse kohta olid konkreetsed, kuid kui ekspeaminister Taavi Rõivas andis teada, et tal on mure, Rail Balticu, idapiiri ja Rüütelkonna hoone tuleviku kohta, lasi Ratas vaimselt lipsusõlme veidi lõdvemaks ja lubas endale ka vähemformaalse kõnepruugi.

  • „Kõigepealt teie süüdistus, et Rail Balticuga pole nii kiiresti edasi mindud, kui näiteks 2012 prognoositi. Kindlasti ei ole, kindlasti on siin, hetkel me näeme, et on teatud etapid olnud pikemad, sealhulgas ka teie poolt nimetatud maade omandamine. Ja mis ma siis nüüd peaks tegema, põrgutama teile tagasi selle palli ja ütlema, et miks siis 2012–2016 seal Stenbocki majas tehti? Ma ei tee seda, muidugi ma ei tee seda.“

Ratas ei kavatse muidugi mainida seda asja, mida ta just mainis!

  • „Aitäh, hea Kalvi! Ära ole murelik või ära karda! Püüame siin koos edasi minna.“

Kalvi Kõva kartis, et äkki ei ole ehitussektoris piisavalt materjali-tehnikat-tööjõudu, et ehitada nii Rail Balticut kui ka neljarealisi maanteid.

  • „No ausalt öeldes mulle meenub, et sotsiaaldemokraadid on kunagi öelnud valimistel, et kõik need tuleb teha 2 + 2 ühendused välja – Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu, Tallinna–Narva. Mina ei ole muidugi teie suuvooder, aga ärge seda ambitsiooni vähendage.“

Neljarealised teed on parteide valimislubaduste stamp, mis aga enamasti esimese asjana koalitsiooniläbirääkimistel maha tõmmatakse, sest raha pole. Tegelikkuses arvavad enamik eksperte nüüdseks, et tuleks ehitada 2 + 1 teid, mille ressursimaht on väiksem, aga Martin Helme vedamisel on praegune valitsus liikumas kindlalt 2 + 2 kursil.

  • „Teiselt poolt see on suur õnn, et me oleme Euroopa Liidus, ühine turg, eks ju, loodame, et siia tuleb siis parima hinna ja kvaliteediga.“

Kui Eestis jääb tõesti ressursist puudust, saab seda alati juurde tuua. Võõrtööjõu impordi vastu ei oleks ju ükski valitsuserakond...

  • „Nüüd, see on ju nii heas mõttes eestlaslik, et me oleme numbrites kinni, et kas ta valmib 2024 või 2026 või, ma ei tea, 2029, loomulikult see on oluline, aga Eesti on minu meelest olnud väga tugevalt ja eesti inimene raudteeusku, kõige paremas mõttes.“

Numbrid ja raudtee – eesti inimese olemuse kvintessents!

  • „No nüüd ma tõesti vabandan. Kui veel kuidagi ma olen püüdnud siin kõnetoolis püüda vastata nendele Tallinna Linnavolikogu temaatikat puudutavatele küsimustele just selle pealt, et ma olen ka ise ju Tallinna elanik juba mitmendat põlve, aga nüüd ma pean hakkama vastama siis Pärnu Linnavolikogu osas, see on muidugi keeruline.“

Endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi päris värske suvepealinna koalitsioonileppe kohta, millega soovitakse taastada Tallinn-Pärnu rongiliiklus, kuid mis ei ole Kivimägi sõnul veel volikogu heakskiitu saanud.

  • „Nüüd, te nimetasite vist koalitsioonilepet, mis ma ei tea, on siis saanud allkirjad või ei ole. Midagi ju sinna alla ju kirjutati. Ma vaatasin, et Rahvusringhäälingus oli ilus uudis ja inimesed olid rõõmsad ja õnnelikud seal.“

Anname peaministrile andeks, et ta tarbib vahepeal ka muid meediaväljaandeid. Oma aastapäevakõnes meenutas ta nagu kord ja kohus siiski Õhtulehe artiklit.

  • „Mis te arvate, et nad mõtlevad kitsarööpmelist raudteed või hobuvankriga nende asjade vedamist? No ma ei usu. Ju nad mõtlevad ikka korralikku raudteeühendust, korralikku rongiliiklust. Ma saan aru, et teie soovite, et seal oleks fikseeritud: Ülemiste-Pärnu olgu 38 minutit, mis see Rail Baltic ette näeb.“

Ratas rahustab: pärnakad mõtlesid ikka ilmselt Rail Balticut, mitte vana raudtee taastamist, sest…

  • „Kui te küsite nüüd, kas teha veel üks raudteeühendus Tallinn-Pärnule lisaks sellele Rail Balticule, no ma arvan, et seda läheb küll paljuks. Teeme parem Rohukülani valmis ja mitu rongi panevad ühel suunal Pärnu poole ega see ka mõistlik ei ole.“

See pole ainus kord, kui Ratas tund kestnud küsimustevoorus Haapsalu ja Rohuküla poole kiikas.

  • „Teie ütlete, et näete, see valitsus on halb ja paha, eks, mina ütlen, et näete, on toimekas ja püüab asju ära teha. Ja siis ongi hästi. Aitäh!“

Kivimägi ei öelnud seda. Võis mõelda, aga ei öelnud.

  • „Eks elu olegi must ja valge, üks ütleb ühte, teine ütleb teist ja ju see tõde on kuskil, nagu öeldakse, kirik keset küla.“

Mart Võrklaev küsis, et millal tuleb kindel otsus, et Rail Balticu trassil saavad olema ka regionaalsed peatused lisaks Raplale ja Pärnule.

  • „Öelda täna, 9. märtsil 2020 Issanda aastal, mis kuupäev täpselt saab olema selles suurimas projektis, rahvusvahelises investeeringute projektis, eks ta üsna keeruline ole, sest muutujaid on rohkem kui üks. Aga jah, hetkel ma ka ju arupärimises ütlesin, et me töötame selle nimel, et ta tähtajaks valmis saab.“

Ratas teab esmaspäevast kuupäeva, aga mitte seda, millal Rail Baltic valmib.

  • „Nojah, te kavalalt kasutate nüüd ära, loete siin ühe poliitiku tsitaadid ja vastused välja, ei täpsusta, eks ju, millal see on antud. Aga seda võimalust mul ei ole jälle tagasi küsida.“

Vastus Riina Sikkutile, kes tõi välja Martin Helme kunagise jutu EKRE meeleavaldusel, kus poliitik ennustas, et Rail Balticu tõttu suletakse tulevikus päästekomandosid, koondatakse politseinike ja kallinevad muud ühistranspordi piletid. Tuleme siinkohal peaministrile appi: see juhtus 2017. aastal. „Hirm valimistel peksa saada on see, mis takistab Rail Balticut! Valimistel näeme!“ lubas Helme toona.

  • „Täna see koalitsioon on sündinud, hea koalitsioon, väga hea koalitsioon on sündinud. Ma usun, et te ka siin nõustute minuga.“

Võib võtta kangemat sorti mürki, et sotsiaaldemokraat Sikkut ei nõustu Ratase väitega.

  • „Et kui öelda, nüüd täna, kuna arupärijad ei küsinud konkreetselt ülalpidamiskulusid, muideks, ju teie enda fraktsioon küsis seda, et ma ei tea, miks te ei pannud seda ülalpidamiskulude küsimust sisse, oleks täiesti võinud panna, oleks väga huvitav olnud selle üle siin viimaste andmete põhjal diskuteerida. Te olete ise ka siia alla kirjutanud.“

Ratas lappas pabereid ja manitses Sikkutit, et miks too ei küsinud juba varem, kas Rail Baltica ülalpidamiskulud on 10 miljonit eurot aastas, 50 miljonit, nagu prognoosis Helme kunagi või mõni kolmas arv.

  • „Kui teete selle kohta arupärimise või tõesti teil on küsimus, ma võin need andmed siin uuendada ära ja paluda teile saata, et kuidas on need ülalpidamis... Teate, ma teengi nii, kui te lubate, et te siin vastu ei protesti, et ma palun, et need ülalpidamiskulude arvestused, ütleme, märts 2020 seisuga teile saadetakse ja kui lubate, pannakse mind ka sinna CC-reale. Aitäh!“

Ametnikud saavad veidi tööd teha.

  • „Ma tõesti võib-olla ei öelnud oma headele ametikaaslastele, et ei tasu saata riigikogu liikmele Aivar Sõerdile selliseid üldiseid põhimõtteid, tulebki saata detaile, sest te olete alati olnud väga detailne, just rahaasjades ja sellistes eurodes. Ma palun, et seda detailsuse astet ja ambitsiooni tõstetakse märgatavalt.“

Aivar Sõerdi kriitika Sikkutile antud vastusest lähtuvalt oli: „Vaat, kui tore, et te lubate saata andmeid. Te mulle ka saatsite hiljaaegu andmeid, ma küsisin konkreetselt ehitusetappide kohta. Tuli see tabel, aga see on niivõrd vähe ülevaatlik ja vähe detailne. Tahaks saada natukene detailsemalt neid andmeid.“

  • „Et kui me võtame viimased 30 aastat, siis me näeme, et neid lisakilomeetreid raudteedesse on tulnud ikka ääretult vähe. Ongi vist olnud Koidula, meenub mulle Koidula piiripunkt ja siis meenub mulle ausalt öeldes Riisipere–Turba. Noh, see oli tore, kui see sai avatud, see circa 6 kilomeetrit. Turbas oli ju palju inimesi, kes ütlesid, et nad pole, ma ei tea, 25 aastat reisirongi näinud.“

Ratas muheles silmnähtavalt, kui sai tõestada: näete, tema valitsus viis Turbasse taas raudruunad!

  • „Nii et mina arvan, et see oli väga õige samm, et see Turbasse sai viidud see. Ja kui te küsite edasi, siis plaan on edasi ikkagi minna Rohuküla suunas, et rongiliiklus taastada, eks ju, Tallinna–Haapsalu liinil ja minna sealt edasi Rohukülani. See on ka Hiiumaale väga oluline, nii et ma toetan seda.“

Ja neid kilomeetreid tuleb veel!

  • „Ma olen Nõmme poiss ja võib-olla sellest tuleb see, nagu te ütlesite, armastus ja hellus selle rongiliikluse vastu, sest Nõmmel on alati olnud see ühendus, olgu see Rahumäelt või Hiiult või Nõmmelt Balti jaama suunas, oluline.“

Helmen Kütt kiitis, et peaminister räägib raudteeliiklusest nii hellalt ja hoolivalt: „Lausa kõrv puhkab.“

  • „Kui küsida, et kas selline süva- mingi juriidiline analüüs on tehtud – no vaevalt, et on tehtud. Kui soovite, siis kindlasti saan paluda selle bürokraatia masinavärgi tööle panna, eks ju, midagi see tõenäoliselt maksab, aga kui riigikogu liige palub, siis saab selle ära teha.“

Kütt päris, et mis saab rongiliikluse arengust, kui Euroopa Liidu rahastamise suhe peaks muutma. Vastuse ta saab, aga maksumaksja raha eest!

  • „Härra Juske, kindlasti ajalooteadmistega ma teiega ei konkureeri ja alati kuulan suure huviga, mis te ütlete, ja püüan talletada seda. Minu arust te olete Facebookis ka väga aktiivne, nii et ma olen selles osas igal juhul tänulik.“

Kiire graafiku kõrvalt on Ratasel aega, et sotsiaalmeediast lugeda, mida ajaloolane Jaak Juske kirjutab. Oma küsimuses tõi ta välja: „Hea peaminister! Te teate kindlasti, et selle aasta sügisel saab 150 aastat Balti raudtee avamisest, mis tegelikult pani aluse paljuski kaasaegsele Eestile ja aitas kaasa, et eestlastest sai üldse linnarahvas.“

Viimast tsitaati pole võimalik kahjuks kirja panna, sest selle edastas Ratas miimikaga, kui näitas Sõerdile laia naeratuse saatel ühe näppu. Nimetissõrme! Markeerimaks, et igal riigikogulasel on arupärimisel võimalik küsida ainult üks küsimus.

Samal teemal

5. märts 2020, 16:21
RIIK TORMAB: Ratas tahab bensiinijaamadesse ja mobiilimastidele generaatoreid
5. märts 2020, 13:22
Jüri Ratas töötab kulisside taga, et Rally Estonia ikkagi toimuks
5. märts 2020, 12:21
VIDEO | Peaminister Ratas koroonaviirusest: kindlasti ei ole praegu paanikaks põhjust

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee