Juhtkiri

Juhtkiri | Kelle huvisid teenib töötukassa? 

Ohtuleht.ee, 9. märts 2020, 18:25
Foto: Aldo Luud
Hiljuti lahvatanud vaidlusealge selle üle, kas laiendada töötutoetust ka vabatahtlikult töökohta vahetajatele või alandada hoopis töötuskindlustusmakset on igati tervitatav. Rahulolematus töötukassa tegevusega on kui hõõguv tuli tuha all, sest makse on üsnagi soolane ning valitsus kinnitas pikemate aruteludeta tervelt järgmiseks neljaks aastaks jällegi 2,4 protsendi suuruse maksemäära. Mullust 1407 euro suurust keskmist palka arvestades tähendab see töötajale kehtiva 1,6 protsendi puhul 22,5 eurot kuus ja 270 eurot aastas, mis pole sugugi väike summa – arvestades, et enamik maksjaist ei saa sealt kunagi sentigi tagasi. 

Senise puhul jääb mulje, et raha ei koguta mitte vajaduspõhiselt, vaid ilmselge varuga, nii et töötukassa peab rakendama fantaasiat, kuidas kogutut kulutada. Uudis töötutele pakutavast joogakunstniku kursusest vaid kinnitab rahamäe otsas istuva töötukassa vaimset mandumist ebateaduse rüppe, miljonivaatega keskbüroo sisaldab aga vihjet juhtkonna väärtushinnangutele.

Kuid igaks juhuks raha ülevarumine sobib ka riigile, kes kasutab seda raha likviidsusreservina eelarve tasakaalus hoidmiseks ehk maksab sellega lihtsalt kinni riigi jooksvaid kulutusi. Tegu pole mingi kommirahaga, sest tagavaraks kogutu ulatub juba ligi miljardi euroni. Sellist kohustuslikku makse tasujaile kahjulikku, kuid riigile kasulikku süsteemi on kritiseerinud ka riigikontroll, kuid seni nähtavate tulemusteta. Riik on põhjendanud pidevalt kõrget maksemäära parematel aegadel mustadeks päevadeks raha kogumise vajadusega, masu ajal ulatus maksemäär koguni 4,2 protsendini.   

Tegelikult tuleks töötukassasse makseid koguda ikka eelkõige maksjate huvisid silmas pidades. Vajadus koguda riigieelarvesse raha valimislubaduste täitmiseks ei õigusta kõrgeid makseid ega töötukassa rahakulutusi kahtlastele kursustele. Sestap tasub kaaluda mõlema variandi üheaegset kombineerimist – nii makse alandamist kui ka hüvitise paindlikku laiendamist senisest laiemale töölt lahkujate ringile. Hüvitiste suurust saaks diferentseerida, kriitilise pilguga tuleb läbi vaadata seegi, kui õigustatud on töötukassa senised harjumuspärased rahakulutamise viisid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee