Galeriid

GALERII | Eesti Kongressi 30. aastapäev (3)

Ohtuleht.ee, 7. märts 2020 12:50
Foto: Tiina Kõrtsini
Täna tähistatakse Estonia kontserdisaalis Eesti Vabariigi ajaloo ühe märgilisima sündmuse Eesti Kongressi 30. aastapäeva kontsertaktusega „Rahva vabadus”.

Eesti Komitee esimehe Tunne Kelami (1990–1992) sõnul oli Eesti Kongressi teokssaamine kogu eesti rahva kangelastegu: „Eesti Kongressi avaistungini jõudmine 11. märtsil 1990 oli kõike muud kui endastmõistetav. Seda võib pidada imeks, mille teostumise kangelane on kogu eesti rahvas.“

„Meie kodumaa oli tollal ikka veel Nõukogude okupatsiooni all. Meie rahvas oli vägivaldselt kuulutatud kommunistliku diktatuuririigi kodanikeks,“ meenutab Kelam 30 aasta taguseid aegu.

1989. aasta alguses jõudsid mitmed rahvuslikud jõud otsusele, et kui toore jõuga okupeeritud Eesti Vabariik elab rahvusvahelise õiguse mõttes edasi, siis järelikult elab edasi ka Eesti Vabariigi kodanikkond. 24. veebruaril 1989 tulid Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega  koostada omaalgatuslikus korras kõigi Eesti Vabariigi kodanike register. 

Kodanike komiteede liikumine kujunes Eesti ajaloo suurimaks kodanikualgatuseks, mille käigus registreeriti inimesi, kes suutsid tõendada, et nad ise või nende vanemad olid Eesti okupeerimise hetkel olnud Eesti Vabariigi kodanikud. Kokku registreeriti absoluutne enamus Eesti Vabariigi kodanikest – 790 000 (koos lastega). 

Iga registreerimine tähendas isikliku allkirja andmist avaldusele, et antud inimene tunnistab end Eesti Vabariigi kodanikuks. See tähendas iga kodaniku poolt individuaalse avaliku vastutuse võtmist. 1989. ja 1990.aastal toimunu kujutas endast Eesti Vabariigi kodanikkonna tähtsaimat enesemääratlust, sisuliselt rahvahääletust täielikult iseseisva rahvusriigi toetuseks. 

24. veebruaril 1990 valis enam kui pool miljonit õigusjärgset Eesti Vabariigi kodanikku Eesti Kongressi, mis sai kodanikkonna mandaadi otsustada Eesti riikluse ja kodakondsuse põhiküsimusi. 11. ja 12. märtsil 1990 esimest täisistungit pidanud Eesti Kongress kujunes kõige laiapõhjalisemaks üleminekuaja esinduskoguks, ühendades kõik tolleaegsed erakonnad ja liikumised. 

Eesti Kongress kujunes otsustavaks jõuks, mis seadis sihi Eesti Vabariigi kui rahvusriigi taastamisele, võttes aluseks õigusjärgluse 1918.aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigiga. See võimaldas taasluua sellise riigi, mis „tagab eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Ilma Eesti Kongressita oleks olnud tõenäoline teine variant – uus riik, mis baseerunuks nõukogude okupatsiooniga loodud valijaskonnale.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee