Seisukoht

Seisukoht | Loobume uudistest (1)

Sirje Presnal, reporter, 6. märts 2020, 17:48
Kui laps olin, kartsin aatompommi, ämblikke ja kollast maski (oli kunagi selline telelavastus, kui keegi mäletab). Pipi fännina uskusin siiski, et ka mina saan alati hakkama, sellepärast ei pääsenud ükski hirm hullult naha vahele ning minu lapsepõlv oli helge ja muretu.

Hiljaaegu juhtusin lugema oma endise õpetaja Igor Kaasiku kolumni „Lõpetame laste kollitamise, lõpetame kohe“. See on mõtlemapanev vaade sellele, millises hirmuväljas elavad lapsed praegu.

Õpetaja kirjeldab, kuidas ta mõni aasta tagasi rääkis lastele enda arvates innustava loo tehisintellekti tohtust arengust. Lapsed ei olnudki pöörases vaimustuses. Vastupidi, üks poiss oli sügavalt õnnetu, sest robot võtab ära tema unistuste töö. Õpetaja jaoks oli see äratuskell – lapsed jagavad vägagi hästi, mis maailmas toimub ning valutavad selle pärast südant. „Seda küsivad nad viimasel ajal kõige rohkem: kas sõda tuleb?“ ütleb õpetaja oma kogemusest.

Ja uudised toodavad aina uusi õudusi. Tõsi küll, tänapäevalaps enam „Aktuaalset kaamerat“ ei vaata, rääkimata lehtede lugemisest. Ent info  jõuab nendeni läbi vanemate filtri. Filtri, mis sageli peab sageli kinni hea ja ilusa, aga millest hirmu peenemad osakesed pääsevad ometi läbi laste maailma mürgitama. Tänapäevalapsel on, mida karta! Kliimakatastroof, sõda, terrorism, metsade maharaiumine, põldude mürgitamine, majanduskriis, vaesus, ülekaal, pagulased, halbadele õpitulemustele järgnev alkoholism ja kodutus… Nüüd siis koroonaviirus takkaotsa. Pole just parim foon lapsepõlvele, mis peaks olema helge ja pilvitu. Ja muuta seda on võimatu.

Aga me võiksime mõneks ajaks loobuda uudiste tarbimisest. Protestiks negatiivse vastu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee