Seisukoht

Seisukoht | Muusikute meeleheide 

Kristjan Roos, Linnalehe vastutav toimetaja, 5. märts 2020, 18:33
Kurb on selles kontekstis eesti kultuuri ja mälu seisukohalt hindamatu väärtusega kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi saatus – asutuse kõik teadusprojektid on jäänud sel aastal toetuseta. Foto: Andres Varustin
Seda, millised on poliitikute sõnad tuleva nädala laupäeval emakeelepäeva tähistamise üritustel, on väga lihtne ette kujutada. Kõned, nagu sellistel puhkudel ikka, on täis rahvusromantilist õõnsat pateetikat. Ikka need jutud, kuidas peame eesti keele ja kultuuri eest seisma.

Teadagi need poliitikute sõnad ja teod. Kurb on selles kontekstis eesti kultuuri ja mälu seisukohalt hindamatu väärtusega kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi saatus – asutuse kõik teadusprojektid on jäänud sel aastal toetuseta. Juba praegu on selge, et ees ootavad kärped ja koondamised.

Samal teemal

„Seni kui rahvusteadlasi ei hinnata ja heidetakse üle parraste, tuleb emakeelepäeval vinnata lipud poolde vardasse,“ laulsid ja kirjutasid Mari Kalkun ja Kristiina Ehin oma laulus „Hädaabikõne peaministrile rahvusteaduste ja Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks“. Pärimusmuusikud, kes arhiivi agaralt kasutavad ja toovad sellest varaaidast loomingut ka noorema kuulajani, on praegu sisuliselt meeleheitel. Kolmapäeval andsidki nad arhiivi toetuseks ERM-is kontserdi, sest nagu nad ise ütlevad, poleks selle arhiivita ka Eesti pärimusmuusikuid.

Tagasi poliitikute juurde: jaa, neile meeldib samuti suvistel folgipidudel mütata ja laulupidudel kaasa leelotada. Aga see kõik ei ole asi iseenesest, seda tuleb hoida. Jakob Hurda vanavara kogu on Valdur Mikita pidanud koguni eesti rahva esimeseks kõvakettaks. Aga just Hurda kogudest sündis eesti rahvaluule arhiiv.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee