Juhtkiri

Juhtkiri | EKRE nägu rändekriisilahendused (16)

ohtuleht.ee, 3. märts 2020, 18:29
Võib vaid pakkuda, kas Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani otsuse Euroopa Liiduga 2016. aastal sõlmitud rändeleppest hoolimata avada piirid Euroopasse liikuvatele migrantidele ajendiks on võimalus välja rääkida kuuele miljardile eurole lisa, nuruda Euroopalt toetust Türgi sõjalisele tegevusele Süürias või isegi kättemaks liidu ukse taha jäämise eest.

Vahetud järeldused Euroopa Liidule on igal juhul samad: väljapressimisvõtteid kasutavale riigile ei saa kindel olla; ja rändesurve alla sattunud Kreeka ja Bulgaaria vajavad teiste liikmesriikide suuremat toetust.

Türgi võimude aktiivsel kaasabil piirile saabunud umbes 13 000 põgenikku on vaid murdosa Türgis paiknevast 3,5 miljonist (ja Süüria kodusõja tõttu tuleb sinnagi iga päev juurde), ent valmistavad niigi ülerahvastatud varjupaikadega hädas olevale Kreekale tõsist peavalu.

Pärast 2015.-2016. aastate kriisi ei saa kvootidest ja teistest pagulaste ümberjaotusmehhanismidest juttugi olla (seda seisukohta on jõuliselt väljendanud ka meie välisminister Urmas Reinsalu), sestap on kõik pingutused suunatud Euroopa Liidu välispiiride kaitsmisele. Ka Eesti on väljendanud valmisolekut saata Kreekale appi kaks patrullpaati ja 20 piirivalvurit.

Kas selles olukorras ei paista siseminister Mart Helme teadaanne, et uue rändekriisi puhkemisel oleme valmis piirikontrolli taastamiseks, väga ennatlik, kui liikmesriikide ühispingutuse tulemusena ei peaks rändelaine Eestit mingil juhul otseselt puudutamagi?

Teisalt võib ironiseerida, et EKRE minister on piirikontrolli nõudes niigi tagasihoidlik, jättes tara ehitusega alustamise ettepaneku hilisemaks ajaks. Võib-olla jõuamegi aga olukorda, kus opositsioonierakonnana viimasest rändekriisist palju poliitilist kasu lõiganud EKRE saab võimaluse näidata, kuidas nende lahendused päriselt töötavad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee