Eesti uudised

GALERII | Suusahundid tallasid räätsasid: kuulsused jooksid eriolümpia avatuks 

Asso Ladva, 3. märts 2020 17:09
TASAVÄGINE VÕISTLUS: Eriolümpia patroon ja telenägu Hanne Hermaküla (vasakul) jäi räätsajooksus napilt alla olümpiamedalist Jaak Maele.Foto: Aldo Luud
„See oli suisa fotofiniš!“ hõiskab teadustaja kui olümpiamedalist Jaak Mae ja Eesti eriolümpia patroon, saatejuht Hannes Hermaküla ületavad kuulsuste räätsajooksu lõpujoone. Suhteliselt ebatalvisel Otepääl juhatasid Kristina Šmigun-Vähi, Mae ja Hermaküla räätsajooksudega sisse üheksanda eriolümpia talimängud, kus osalevad intellektipuudega noored.

Peakorraldaja Siret Kruk ütleb, et talimängud oleksid korraldatud igal juhul, päris ilma lumeta jäädes oleks võisteldud mingitel teistel spordialadel kui suusatamine ja räätsajooks. Viimast oleks kindlasti proovitud ka ilma lumeta, sest räätsadega saab päris edukalt liikuda ka lumeta maal, lisas ta.

„Aga rada ise on päris korralik, midagi hullu pole,“ heidab Kruk pilgu võistlusraja poole, kus päris mitmel suusatajal on raskusi püsti püsimisega. „Tänavu pole vist mitte keegi suusatada saanud, nii et kõik on võrdses olukorras.“

Esmakordne räätsajooks

 „Ma mõtlesin, et Mae paneb eest minema, aga tema õrritas,“ naeris Hermaküla pärast lõpujoont. „Ma panin siis juurde nii palju kui tuli, et tal ikka kannul püsida.“ Ehkki pealtnäha paistis asi lihtne olevat – räätsad jalgade külge ja jooksu – siis ega esimesel korral see väga lihtne polnudki, tunnistas vana suusahunt Mae.

Eriolümpia egiidi all võistlevatele intellektipuudega noortele on räätsajooks uus ala ja nad võistlevad selles esimest korda. Samas on see rahvusvahelistel eriolümpia talimängudel ametlik ala, nii et eestlastelgi tuleb seda harjutada. Uue ala tutvustamiseks kutsusidki korraldajad appi tuntud sportlased, kes heameelega kutse vastu võtsid. Kruki sõnul on eriolümpia alatised tugevad toetajad politseinikud, kes korraldasid mängude tule süütamise eel tõrvikujooksu.

„Eriolümpia on kõikidele osalejatele väga tähtis sündmus ja kõik nad on siia pääsemiseks läbinud tiheda sõela,“ seletab Kruk. „Igast asutusest pääseb mängudele kuus sportlast, kokku on meil siin 137 võistlejat. Kohal Läti koondis, leedulased pidid ka tulema, aga koroonaviiruse pärast jäid nad koju. Leedus on keelatud kõik rahvaspordiüritused, võistlused peetakse publikuta ja keeld siia sõita anti võimude poolt.“

Valikvõistlused

Eriolümpia võistlussüsteem on keeruline, lisaks vanuseklassidele peetakse eelvõistlused, mille järgi võistlejad jagatakse põhivõistluseks tugevusgruppidesse. Kruki sõnul on Ameerika väljamõeldud süsteemi põhimõtteks, et igaühel peab olema võimalus.

„Järgmisel aastal toimuvad eriolümpia maailmamängud ja siinsete võistluste parimad moodustavad Eesti koondise,“ räägib Kruk. „Esialgu pidid maailmamängud toimuma jaanuaris Rootsis, aga kuna riik neid piisavalt ei toetanud, siis praegu otsitakse järgmist toimumiskohta.“

Teisipäeval pidasid eriolümpialased eelvõistlused, mille järgi jagati nad tugevusgruppidesse. Võidu peale võistlused algavad kolmapäeval. Kahe võistluspäeva vahel korraldatakse neile Pühajärve puhkekeskuses erinevaid seltskondlikke tegevusi, sest sotsiaalsed oskused on intellektipuudega noorte arendamiseks tähtsad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee