Eesti uudised

SÜÜRIA KODUSÕDA EHK TÜRGI-VENE KONFLIKT: mida tähendab verevalamine Eestile? (1)

Viljar Voog, 2. märts 2020 21:30
Süüria põgenik Türgis Mericu ehk Evrose jõe kaldal lootmas pääsu Kreekasse.Foto: ERDEM SAHIN / EPA / SCANPIX
Veebruaris lahvatas Süürias taas lõkkele konflikt Türgi ja Venemaa vahel, pärast mida otsustas Tayyip Erdogan avada piirid Lähis-Idast pärit pagulastele, kes ootavad nüüd pääsu Euroopa Liitu Kreeka ukse taga.  Eesti on kriisiga seotud peaasjalikult läbi NATO ja ÜRO julgeolekunõukogu, kuid siseminister Mart Helme taob ka siinsete piiride sulgemise võimaluse trummi.

Süüria kriisi praegune kese paikneb Idlibi linnas, mida üritavad vallutada president Bashar al-Assadile ustavad väed. Nende kõrval seisab Venemaa, mässulisi toetab aga Türgi armee. Idlibis valitsenud status quo lagunes veebruaris, kui Süüria armee suurtükirünnak nõudis mitme Türgi sõduri elu. Türgi vasturünnakus oli hukkunud süürlaste arv kahekordne. Vasturünnakule järgnenud vasturünnakus suri juba 33 türklast. Pühapäeval teatas Türgi kaitseministeerium, et loetud tunnid pärast nende drooni allatulistamist, tõid türklased taevast kaks Süüria Su-24 hävitajat ning väidetavalt hävitati nädala jooksul üle saja vastaste tanki.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

29.01.2020
Erdogan avas pagulastele ukse Euroopasse, Kreeka piiril läksid pagulased politseiga kähmlema
28.01.2020
PINGED SÜÜRIAS: NATO pidas Türgi palvel hädaistungi, Erdogan ja Putin kavandavad tippkohtumist

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee