Maailm

MINEVIKUHETK | 3. märts: tsaar Aleksander II kaotas Venemaal pärisorjuse (16)

LISA KOMMENTAAR

tsaar 3. märts 2020 16:12
...ja venelased lasid ta selle eest õhku.
Gorba 3. märts 2020 14:42
Sisuline pärisorjus kestis Venemaal kuni eelmise sajandi 70-ndate lõpuni, kui maainimesed said endale passid!!!
Pärisorjus ja selle kaotamine 4. märts 2020 17:21
Pärisorjusega pole passidega mingit tegemist. Pärisori ei tohtinud-saanud omada maad ega hooneid. Pärisori oli kellegi mõisniku, bojaari, aadliku jne... kellegi omand, ka lapsed ja laste ema. Peale pärisorjuse kaotamist 1861-1865 Venemaal ja Eestis 1868 sai laste ema ja isa ennast kirikus meheks ja naiseks lasta pühitseda. Osta endale maad ja ehitada enda maja.
njah 4. märts 2021 18:19
selline liikumispiirang oli kolhoosides tõepoolest olemas- kolhoosnikel passe polnud ja elukohast mujale minna ei saanud! Sisuliselt ikkagi orjad mõningate mööndustega- kolhoos eraldas kolhoosnikule jupi maad, mida ise võis harida omale toidu kasvatamiseks. Koduloomi võis ka pidada. Kolhoosnikul polnudki isiklikku maad, ega vara- kõik kuulus ju kolhoosile! Kolhoosist sai lahkuda väga mõjuval põhjusel- kolhoosnike lapsed said avalduse alusel õpingutele siirduda mujale ja said omale passi, ehk õiguse kolhoosist lahkuda, kui kolhoos seda lubas, nii et NL oli orjapidamine ka pea 40 aastat tagasi
Venemaal 3. märts 2020 13:40
ei ole inimesed kunagi päris vabad olnud.Ei olnud nad siis,ega ole ka päriselt tänapäeval.Nüüdseks on neil riik see,kes kõike püüab kontrollida.
Narodnaja Volja 3. märts 2020 13:32
Александр II Николаевич: Venemaa keiser, kes ei suutnud või siis ei tahtnud, mitte midagi alustatust, lõpule viia... Ja mis kokkuvõttes maksis Isevalitseja enda elu ja samas sillutas otseselt teed hullusele, mis sai teoks 1917... Aleksandri ajal sai teoks Venemaale kuuluva Alaska müümine sümboolse hinna eest 1867. aastal. 1881. aasta alguses plaanis (sic!) Aleksander II vastu võtta seadusi, mis avanuks tee konstitutsioonilisele monarhiale. Selle vastu olid nii reaktsioonilised jõud, kui ka revolutsioonilised terroristid... Sellisel juhul oleks igaveseks kadunud revolutsiooni võimalus...
Võiksite ikkagi teada 3. märts 2020 13:23
Venemaal pole tsaare alates 1721 aastast. Nimelt sellest aastast on Venemaa keisririik ja seda valitsesid keisrid, mitte tsaarid. Võib öelda ka imperaatorid. Samamoodi võiks öelda Rooma tsaar Caesar- oleks sama rumal.
Ja siis? 4. märts 2021 09:40
Enamuse rahva jaoks oli ikka tsaar.
3. märts 3. märts 2020 12:45
1918 - Brest - Litovski rahu. Sakslased maksid bolševikele 320 milj. marka, et Poola ja Balti riigid jääksid Saksamaa kontrolli alla. 1997 - EU soovitas Venemaal kiiresti allkirjastada Eesti - Vene piirileping.
Kusti 3. märts 2020 15:03
Venemaa maksis kullas nii Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale osakut riigist lahkumise eest.Need olid iseseisvad riigi ja ei olnud Saksamaa kontrolli all. Venelaste ainus tõde on alati valetamine juba viimased 100 aastat.
to Kusti 3. märts 2020 18:45
Vastavalt Brest - Litovski rahulepingule pidi Baltikumi tulema Balti Hertsogiriik. Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas jäi asi pooleli. Saksa väghedega pidasid Eestis lahinguid vaid eesti kütiväed, mitte wabariiklased. See osakute maksmine toimus Eesti puhul alles peale Tartu rahu sõlmimist aastal 1920.
selge 3. märts 2020 11:32
no ned ah ja õigus juu Eesti polju Venemaa
Liiga üldistatud? 3. märts 2020 11:09
Nii üldistavalt ei saa, Euroopas oli riigiti vägagi erinev olukord. Pärast Kolmekümneaastast sõda, mis lõppes 1648. aastal. pärisorjus kohati tugevnes sest sõjas oli hukka saanud tugevalt üle poole rahvastikust ja talupojal oli "kulla hind" Sajandeid vabast talupojast ei saa rääkida, hea kui sajandist ja sedagi teatud mööndustega. Pärisorjuse kaotas kapitalismi areng mis Läänes arenes kiiremini tulenevalt koloniaalsüsteemi "võidukäigust" Talupojad vabastati sest nõudlus odava tööjõu järele tööstuses suurenes - varem renditi tööjõudu mõisnikelt-aadelkonnalt, see tegi tööjõu kalliks.
Jätkuks - 3. märts 2020 11:42
Seega Aleksander ll taga seisid töösturid, vastu punnis aadelkond. Pärisorjuse kaotamisega talupoegade "ostmisest" mõisnikelt, jäid vaid lulud töölise ülalpidamiseks mida minimaliseeriti aga mis omakorda tekitas "revolutsioonilise situatsiooni" (Uljanov-Lenin) Kommude režiim toetus "töölistele, soldatitele" aga talupoeg kaotas sellegi priiuse mis tal oli. Näljahäda, mis haaras peamiselt talupoegkonda, tuleneski suuresti sellest, et toit rekvereeriti "tööliste ja armee tarbeks (esmajoones armee) sest just armee oli see mille najal püsida - Nagu täna võime näha Põhja-Koreas, üks näide paljudest.
Mnjah 3. märts 2020 16:13
vastu olid ka vaimulikud, aadelkonnast eelkõige saksa taustaga, kes mõtlesid välja vene rahvusluse. Mõlemad kartsid positsiooni ühiskonnas kaotada.
@Jätkuks - 3. märts 2021 09:47
Korralikele oskustöölistele kommude režiim ei toetunud.Olen kunagi vestelnud eesti taadiga,kes töötas tsaari ajal Putilovi tehases.Keegi korralikest töömeestest oktoobrimässu ei toetanud.Punaseid lendlehti poetasid tehase väravas peale tööpäeva joomise ja lohakuse eest minema aetud ekstöölised.