Eesti uudised

Kuidas väldib Nordica Estonian Airi saatust? Turul ei tohi lennata vastutuult! (12)

Viljar Voog, 29. veebruar 2020, 13:59
KATSE KAKS: Eelmine Eesti rahvuslik lennufirma läks põhja. Uue käsi käib paremini - suuresti seetõttu, et enda nime alt eriti ei lennata ja masinaid renditakse teistele ettevõteteleFoto: Nordica, Teet Malsroos
Rahvusliku lennufirma Nordica kiililogo vajub üha sügavamale mälusoppidesse – pärast tütarettevõtte Regional Jeti uue Xfly kaubamärgi kasutuselevõttu laiub Nordica logo vaid ühel lennukil ja seegi teeb oma tööd Rootsis. Üldiselt käib Regional Jeti – Nordica varakaima tiiva – käsi aga aina paremini ja suuremaks kasvades proovitakse vältida eelkäija Estonian Airi prohmakaid.

Reedel korraldas Regional Jet Tallinna lennujaamas pressikonverentsi, kus andis teada, et paari nädala pärast peaks liinile tulema nende esimene 118kohaline Embraer 195 lennuk, mis hakkab poolakate LOTi värvides Tallinnast lendama Stockholmi, Brüsselisse ja Varssavisse. Kokku on 2020. aasta jooksul plaanis liisida seitse uut lennukit ja ka tulevatel aastatel sihitakse lennukipargi kasvatamist stabiilselt viie kuni seitsme masina võrra.

„Võiksime liisida ka rohkem lennukeid, aga see on meie jaoks hea kasvutempo,“ sõnas Regional Jeti juht Jan Palmer.

Estonian Airi vale lähenemine

Surmahoobiks Estonian Airile oli katsetus muuta raha põletades Tallinn jätkulendude pesaks. Ambitsioonikas plaan oli, et Eestist saaks edasi siirduda võimalikult paljudesse sihtkohtadesse, aga seda olukorras, kus paarikümneminutilise lennu kaugusel olid selleks palju paremini valmis Riia ja Helsingi lennujaamad.

„Siis üritati kasvatada piletimüüki Tallinast luues siia hub’i. See käis täiesti vastu maailma lennunduse trendidele. See oli absoluutselt vale lähenemine,“ meenutas Palmer oma eelkäijate vigu. „Mina panin sellele lõpu.“

Jan Palmer 2013. aastal, kui oli Estonian Airi juhtimise võtnud üle liiga agaralt raha laristanud Tero Taskilalt. Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Trend, millest jutt käib, on maailma lennuliikluse koondumine aina suuremate firmade nagu Lufthansa või SAS kätte – neil on hiiglaslike lennukitega masinapargid ja väiksemate liinide teenindamiseks renditakse masinaid pisematelt firmadelt. Just selleks viimaseks üritas Palmer muuta Estonian Airi ja nüüd on saanud edukamalt hakkama Regional Jeti eesotsas – peamised kliendid, kellele õhulaevu (ja pardameeskondi) laenatakse on LOT, millele kuulub 49 protsendiga Regional Jeti vähemusosalus, ja SAS.

„Mida me Estonian Airi lõppaegadel üritasime teha, oli seesama – tarnida lende suurtele firmadele. Olime õigel teel, aga probleem oli selles, et meie kohal rippus riigiabi kirves – keegi ei teadnud, kas Euroopa Liit peab seda keelatud rahastamiseks ja kas lennufirma jääb ellu. Seepärast me ei saanud suuri lepingud. Mõned olid, Austrian Airlinesi ja Lufthansaga, aga keegi ei tahtnud teha pikaajalisi tehinguid, sest ei teatud, mida euroliit otsustab,“ käis Palmer jutuga aastas 2015. Lõpuks tuligi Brüsselist otsus, et Eesti valitsuse Estonian Airi paigutatud raha oli keelatud riigiabi ja firma pidi välja kuulutama pankroti.

Juba praegu Euroopas suuruselt teised

Seekord proovitakse teisiti. Nordica on riigi loodud keha, mis omab 51 protsenti Regional Jetist – ja tütarfirmal on lennukid, mida rentida teistele ettevõtetele, sealjuures ka Nordicale tagasi. Riiklik lennufirma teenindab praegu omapäi vaid kahte lennuliini ja sedagi mitte Eestis, vaid Rootsis, lennates Stockholmist Arvidsjauri ja Gällivare linnadesse. See liinileping kehtib 2023. aasta sügiseni.

Pildil on (seni) viimane Nordica liinilend Tallinnast mullu oktoobris.Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia

Regional Jeti lennukipark koosneb juba praegu aga 21 lennukist, mida ainult Nordica tarbeks on kaugelt liiga palju. Nõnda renditaksegi oma masinaid ja meeskondi komplektina teistele lepingupartneritele. Sellega ollakse juba praegu Euroopa suuruselt teine sellist teenust pakkuv lennufirma – vaid iirlaste CityJet on praegu 34 lennukiga edukam, kuid see paremusjärjestus võib peagi muutuda, kui Regional Jet ostab iga aasta kuni seitse uut lennukit.

„Me kasvame neist kiiremini, aga nemad alustasid varem ehk on sõlminud päris palju lepinguid. Oleme neile kannule tõusnud, aga raske öelda, kas meie või nemad osutume lõpuks suurimaks,“ naeris Palmer konkurentsi peale.

Odavad lennukid ja vähe meeskonda

Regional Jeti areng pole olnud valutu. Veel paar aastat tagasi oli neil madala palga tõttu tõsiseid probleeme lennukimeeskondade mehitamisega, seda nii kokpitis kui ka pardateenindajate vallas. Mida rohkem lisandus aga liine väljaspool Eestit, seda lihtsamaks see muutus, sest nii sai palgata rohkem mitte-eestlasi. Praeguseks on Regional Jetis tööl üle 600 inimese, neist 290 Eestis ja esindatud on üle 30 rahvuse.

(Tööjõust rääkides kiire kõrvalpõige: mitmed endised Estonian Airi töötajad on Nordica kohtusse kaevanud, et see tunnistataks kunagise lennufirma järglaseks ja nad saaks kätte maksmata palgad. Estonian Airi inimeste rahata jäämises nähti toonases meediakajastuses peasüüd just Palmeril.)

Samas, näiteks SAS ootabki Regional Jetilt just Bombardieridega lendamist ja uued lennukid tuuakse LOTi Tallinna liinidele osalt seetõttu, et skandinaavlased soovivad Eesti firmalt viit vanemat masinat Rootsi. „Sest need on ka lennukid, mida nad päris palju CityJetilt saavad, nemad kasutavad ainult CRJ lennukeid, nii et meie viis lisalennukid sobivad SASile, sest nii saavad nad neid kasutada igal pool oma liinivõrgus. Kuigi ma olen kindel, et paari aasta pärast huvitub ka SAS Embarierist või mõnest sarnasest veidi suuremast lennukist,“ prognoosis Palmer.

Tulevad Embraeri lennukid maalitakse küll klientide värvidesse, kuid selline näeks välja Xfly enda kujundusega masin.Foto: Xfly

Seekord lennatakse pärituult

Rootslane toob välja, et näiteks Ameerika Ühendriikides on praegu suurte lennufirmade poolt kasutusel 4500 lennukit ja neist 2000 on laenatud väiksematelt firmadelt. Sealjuures ütlevad USA seadused, et seal tohib rentida vaid kuni 70 inimest mahutavaid lennukeid. Euroopas sellised regulatsioonid puuduvad, kuid üldine reegel on, et kui jutt käib vähemalt 130 istmekohaga masinast, siis eelistavad suured firmad, et need kuuluks nende enda lennukiparki.

Väiksemate lennukite osas näeb Palmer aga Euroopaski veel korralikku kasvupotentsiaali: praegu on rendilennukeid turul 190 ringis, kuigi ruumi oleks tulevikus kuni 500 pisemale õhulaevale. Seepärast on ta lootusrikas, et aasta pärast on taas põhjust rääkida, et Regional Jet liisib jälle mitu lennukit.

„See on kasv, mis käib turutrendidega kaasas. Nägite, kui suure osa turust Ameerikas sellised firmad moodustavad! See on turvaline kasvumeetod. Vana [Estonian Airi mudel] oli katse Riia [lennujaama ja selle ankurrentnikku Air Balticut] kopeerida ning see ei töötanud,“ hindas Palmer.

Regional Jeti juht loodab, et firma kasvuga käib kaasas ka kliendibaasi laienemine. Praegused LOT ja SAS on küll head ja usaldusväärsed partnerid, aga… „Kui mul oleks leping nelja suure firmaga, siis meil ei oleks kõik munad ühes korvis,“ unistab Palmer.

Peab tagama ühendused Tallinnast

Kõik eelnev võib küll olla ilus ja tore, aga seda kuuldes jääb siiski kuklasse kummitama küsimus, miks peab protsessis osalema riiklik lennufirma ning miks pole tegu puhtalt eraettevõttega? Sarnane küsimus kerkis õhku ka mullu suvel, kui Nordica teatas, et lõpetab enda nime alt lendamise. Siis selgitasid valitsuse liikmed, et Eestil on kindlasti vaja rahvuslikku lennufirmat, et juhul, kui mingil põhjusel peaks Tallinna lennujaama tabama suurem välismaiste kandjate lahkumine, siis eksisteeriks ettevõte, mis suudab tagada Eesti pealinnast ühenduse ülejäänud Euroopaga. Seda kriisi pole hetkel küll kusagilt paista, sest Nordica Tallinna lennujaamast välja söönud Air Baltic elab siin väga lõbusat elu.

Kui Regional Air, uue nimega Xfly peaks hakkama rentima lennukeid Air Balticule leiaks ukse kõrvalt just sellise (vasakpoolne tekst) värvikombinatsiooniga logo.Foto: Xfly

Praegu on Regional Jetil oma partneritega sõlmitud lepingute keskmine pikkus kuus aastat. Ühest küljest on see ju hea, äri õitseb. Kui paindlikud need lepingud aga on ehk kui lepingud SASi või LOTiga nõuavad Regional Jetilt mingit kindlat lennukite arvu ja suurfirmad otsustavad, et need lennukid peavad olema kuskil Euroopa peal laiali, siis kas riigifirmal oleks võimalus (või võimekus) tagada ka valitsuse oodatud ühendused Tallinnast?

Palmer selle pärast ei muretse: „Ma leiaks alati lennukeid juurde. Metalliga on asi lihtne. Suurem probleem oleks meeskondadega – ma tahan, et minu eestlastest koosnevad meeskonnad saaks lennata kodunt. Kui meie lennukid viidaks näiteks Sofiasse, siis peaksime leidma sealt uued meeskonnad, et neid liine teenindada. Aga selline see lennunduse pusle on.“

Regional Jeti 2019. aasta majandustulemusi veel ei avalikustata, kuid firma esindajate sõnul on põhjust nendega pigem rahul olla. Lähiaja arenguplaanidesse kuulub ka Tallinna lennujaama enda lennukiangaari ehitamine.

***
Regional Jetist saab Xfly

Regional Jeti juht Jan Palmer on enda sõnul pidanud firma partneritega tuliseid vaidlusi, sest nende lennukitel on praegu liiga palju logosid: näiteks SAS, Nordica ja sellega seotud Regional Jet. Segaduse vähendamiseks luuakse uus bränd, Xfly ja suuremate logode asemel leiab selle märgi üksnes lennukite sissepääsu juurest. Selle tarbeks sai loodud ka tuttuus lennukidisain.

LIIGA KIRJU: Palmeri sõnul oli tal liigsete logode tõttu SASi esindajatega pikki vestlusi. See on üks ongi üks põhjus, miks Regional Jet on tulevikus Xfly.Foto: Xfly

„Kahju ainult, et see kunagi lendama ei hakka,“ ohkas ja muheles Palmer samaaegselt, kui kujundust firma töötajatele tutvustas. Edaspidi on lennukid siis partnerfirmade värvides ja Xfly disaini kasutatakse peamiselt oma turundusmaterjalides.

Firma kommunikatsioonijuht Toomas Uibo oli aga lootusrikkam, et mõni lennuk saab ka päris oma kujunduse: „Võimalik, et selline saab olema mõni varulennuk, mida me kasutame kiirelt reageerimise eesmärgil.“

Xfly brändingut kandev lennuk võiks tulevikus välja näha just selline.Foto: Xfly

Firma ärinimeks jääb ka uue brändi all Regional Jet OÜ.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee