Juhtkiri

Juhtkiri | Kes maksab kodus olijale? (20)

ohtuleht.ee, 28. veebruar 2020, 17:43
Riiklik soovitus koroonaviiruse ohupiirkondadest naasjatele püsida 14 päeva kodus ka siis, kui viirusele viitavad sümptomid puuduvad, on vaid mõistlik: viirustel on teatavasti peiteperiood ning erandlik olukord sunnib tõsiselt võtma väiksemaidki tervisehädasid, nagu kerge köha või tilkuv nina, millega eestlane tavaoludes tööpostilt naljalt eemale jääma ei kipu. Nii toimides oleks suur võimalus, et ööl vastu neljapäeva tuvastatud esimesele haigusjuhtumile suuremat lisa ei tulegi – kui vaid poleks tülikat tõsiasja, et viirus ei vali nakatamiseks üksnes neid, kel on võimalik täita tööülesandeid kodust lahkumata, või koolilapsi, kelle koduõppe õiguse eest seisab jõuliselt haridusminister Mailis Reps, ja nende vanemaid.

Nii juhib Eesti kaubandus-tööstuskoda õigusega tähelepanu sellele, et on palju töökohti (ilmselt isegi enamik), kus tööandja ei saa paindlikku töökorraldust lubada. Koju jäämiseks vajavad nood töötajad ikkagi haiguslehte, mille saamise eelduseks on kas haigus või vähemasti kokkupuude tõendatult koroonaviirusesse nakatunuga. Erinevalt Lätist ja Leedust meil esimesest päevast hüvitatavat preventatiivset ehk nn tervete inimeste haiguslehte välja ei kirjutata (ja kuuldavasti pole plaaniski). Kas riik ei pane sellega aga mitte liiga suurt lootust ettevõtjate vabatahtlikule heldusele?

Paraku ei ole põhjust arvata, et viirusest tulenev ajutine suurem ohutaju murraks Eestis kõvasti juurdunud tava käia tööl kerge külmetuse või millegi hullemagagi. Selle eelduseks on ikkagi kindlustunne, et vajalik põetusperiood ei mõjuta (oluliselt) sissetulekut. Just praegu, kui haigestumine pole veel massiline, on riigil ja tööandjatel sobiv aeg kokku leppida, kuidas töötajaskonna tervena hoidmise rahalist koormat mõistlikult jagada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee