Eesti uudised

Mullune majanduskasv oli üllatavalt suur, kuid ebaühtlane (5)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 28. veebruar 2020, 14:09
Foto: Julia Vakina
Rahandusministeeriumi andmetel osutus 2019. aasta majanduskasv oodatust kiiremaks, kuid areng muutus ebaühtlasemaks. Sissetulekute kasv aeglustus veidi ja elanike säästmine suurenes. Investeeringute kasv näitas kindlust tuleviku ees.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben kommenteeris, et 4,3 protsendini ulatunud mullune majanduskasv oli positiivne üllatus, kuid tegevusalade lõikes oli areng ebaühtlasem kui eelnevatel aastatel.

„Jõuliselt kasvasid palgad ja kasumid väikestes kuid kõrget professionaalsust nõudvates valdkondades (info-side, professionaalsed teenused, finants). Info- ja sidevaldkond on viimastel aastatel kasvatanud ka kiiresti hõivet ning oma teenuste eksporti. Lisaks energeetikale pidurdas eelmisel aastal kasvu nõrgeneva konjunktuuri tõttu ka ehitus. Töötlev tööstus suutis globaalset madalkonjunktuuri trotsida kuni kolmanda kvartalini, kuid aasta lõpuks rauges kasv ka seal. Sellega seoses pöördus neljandas kvartalis kergesse langusesse ka eksport,“ selgitas ta.

Abeni sõnul aeglustus palgatulu kasv aasta lõpus statistikaameti järgi 6 protsendi juurde, olles aasta keskmisena 9 prütsenti. Maksuameti andmetel kasvas töine tulu veidi kiiremini, kuna lühiajalised töötajad võivad jääda statistikaameti uuringust välja. „Vaatamata tarbijate suhteliselt kõrgele kindlustundele jäi tarbimiskulutuste kasv oluliselt sissetulekute kasvule alla. Pea 9 protsenti kasvanud palgatulu ja sotsiaaltoetuste kõrval oli tarbimiskulutuste kasv alla 6 protsenti. Seega käituvad elanikud kollektiivselt küllaltki säästlikult, kuid ilmselt tekib valdav osa säästust tulujaotuse ülemises otsas,“ sedastas Aben. 

Vaatamata kolm aastat languses olnud majanduskonjunktuurile ja nõrgale kasumlikkusele kapitalimahukates valdkondades taastus eelmisel aastal Abeni sõnul Eesti ettevõtete investeerimishuvi. Kasv oli kiire kõigis investeeringuliikides, olles keskmiselt pea 20 protsenti. Sama palju suurenesid ka elanike investeeringud eluhoonetesse. See näitab, et erasektori ootused tuleviku osas on olnud siiski optimistlikud.

„2020. aastal Eesti majanduskasv siiski aeglustub oluliselt, kuna eelmise aasta kasvu toetasid ka mõned ühekordsed tegurid. Näiteks andis ebaharilikult suure panuse kasvu põllumajandus seoses madala võrdlusbaasi ning erakordse teraviljasaagiga ning kütusemüüjad varusid aasta lõpus mootorikütuseid biolisandinõude ootuses. Üldisele globaalsele ebakindlusele, mis viimasel ajal on siiski veidi leevenenud, lisab nüüd määramatust koroonaviiruse puhang, mille majanduslik mõju peaks jääma lühiajaliseks, kuid on esialgu ebaselge,“ sõnas Aben.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee