Maailm

Avaldatud kell 12, uuendatud kell 15.15 ja 19.20

PINGED SÜÜRIAS: NATO pidas Türgi palvel hädaistungi, Erdogan ja Putin kavandavad tippkohtumist (60)

Toimetas Aadu Hiietamm, Greete Kõrvits, 28. veebruar 2020 19:20
Pommirünnak Süürias Idlibi piirkonnas. Pilt on tehtud 27. veebruaril, kui hukkus 33 Türgi sõdurit.Foto: AFP/Scanpix
Türgi palvel kogunesid NATO liikmesriikide suursaadikud reedel  Brüsselis hädaistungile. Ajendiks on 33 Türgi sõduri surm neljapäeval Süürias Idlibi piirkonnas. Türgi süüdistab veresaunas Süüria valitsusvägesid, keda toetavad Venemaa õhujõud. Venemaa kaitseministeerium väitis, et selles kohas ei oleks pidanud Türgi sõdureid olema. 

NATO nõukogu pidas Brüsselis suursaadikute tasemel erakorralise istungi  1949. aasta Washingtoni lepingu neljanda artikli alusel. See on NATO ajaloos kuues kord, kus viidatakse neljandale artiklile. Neljanda artikli kohaselt on igal NATO liikmesriigil õigus pidada liitlastega nõu juhul, kui tema arvates on ohus tema terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg Foto: AFP/Scanpix

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus enne hädaistungit Assadi režiimi ja Venemaad üles õhulööke peatama ja osalema asjalikult ÜRO egiidi all toimuval pikaajalise püsiva rahulahenduse väljatöötamisel Süürias.

NATO pakkus Türgile solidaarsust ja tuge, kuid hoiduti konkreetsetest lubadustest Türgi vägesid Idlibis aidata.

Viimaste nädalate sündmused Süürias on oluliselt pingestanud Türgi ja Venemaa suhteid ning halvimal juhul võib puhkeda Türgi ja Süüria täiemõõduline sõda, kuhu tõmmatakse ka nende riikide liitlased. 

Türgi tegutseb Idlibis viimasel ajal agressorina, ütles reedel agentuurile Interfax Vene riigiduuma kaitsekomisjoni aseesimees Juri Švõtkin.

"Venemaa mõistab Türgi tegevuse hukka ja toetab Süüria seaduslikult valitud Bashar al-Assadi valitsuse tegevust," rõhutas ta. 

"Antud juhul on NATO sekkumine sellesse tülli lubamatu ja seda ei juhtu, sest Türgi ei ole riik, mida rünnataks, sest on ise agressor Süüria pinnal," arvas Švõtkin.

Venemaa saatis Sevastopolist läbi Bosporuse ja Dardanellide väina Vahemerele fregatid Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš, mis relvastatud Kalibr-NK raketisüsteemidega.

Kremli pressiteenistuse teatel helistas Türgi president Recep Tayyip Erdogan Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et leppida kokku täiendavad meetmed Idlibi olukorra leevendamiseks Loode-Süürias. Pooled pidasid oluliseks, et Venemaa ja Türgi kaitseministeeriumid koordineeriksid vägede tegevust senisest efektiivsemalt. Samuti lubati tegutseda selles suunas, et juba lähemal ajaks saaks korraldada tippkohtumise. 

Eesti välisminister Urmas Reinsalu sõnas ERRile, et Eesti toetab Türgit. „Kindlasti on Eesti oma liitlase Türgiga solidaarne ja avaldab jäika hukkamõistu (Süüria presidendi Bashar al-)Assadi režiimi sellisele tegevusele, mis viis Türgi sõdurite hukkumiseni. Samuti mõistame ühemõtteliselt hukka Assadi režiimi relvarahust mitte kinnipidamise, massilise tsiviilobjektide ründe, mis on aset leidnud. Me näeme, et see humanitaarkatastroof on kestnud juba pikka aega ning ka Venemaa ja Iraani tegevus on olukorda seal pingestanud,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et Türgiga käivad arutelud, et Eesti võib ehk antud teema tõstatada ka ÜRO julgeolekunõukogus.

Samal teemal

28.02.2020
Idlibis hukkus 33 Türgi sõdurit, riik ei pruugi enam takistada pagulaste liikumist Euroopasse