Ohtuleht.ee 25. veebruar 2020 18:08
Kuna suur osa kutsutud ekrelasi ei läinud presidendi vastuvõtule, siis ei kuulnud nad seal saalis riigipea suust ühekorraga nii küsimust kui ka soovi: „Millega sa tegeled, armas riigikogu?“ ja „Kaitse iseenda väärikust!“ Vabariigi aastapäeva järgseks hommikuks riigikogus EKRE apteegireformi hääletuse kavandamises polnud ei väärikust ega mõtestatud tegevust, vaid pigem oli tegu katsega sogases vees kala püüda. Eelnõu lükati küll tagasi, kuid nõutust toimunu suhtes see ei vähenda, sest esitatud eelnõu ei saanud kuidagi pidada ka varasemate vigade paranduseks.

Mütsiga lööma minekut kinnitas ka Moonika Helme kehv toimetulek tema erakonna apteegireformi kava puudutavatele küsimustele vastates. Kui sisulist arutelu ei toimu ja teemat ei vallata, siis on tegu samasuguse juntimisega kui oli Reformierakonnalt pensionireformi puhul tervelt 739 parandusettepaneku esitamine.  

Et EKRE on juba teist koosseisu riigikogus, siis tuleb endiselt küsida, kus nad seni olid, kui elavnesid alles paar kuud enne viis aastat ette valmistatud reformi jõustumist. Olnuks tegu nii neile kui ka võimuliidukaaslasele Keskerakonnale tõepoolest olulise teemaga, pidanuks apteegireform kajastuma ka koalitsioonilepingus. Kuid seal ei leidu sellest kriimu ridagi.   

EKRE suust riigikogu saalis kõlanud väidete tõepärasust, et 27 000 inimest võivad jääda ilma teenuseta ning mitusada proviisorit ja farmatseuti tööta, on sama raske mõõta kui varem rahandusminister Martin Helme suust kõlanud väidet, et Margus Linnamäe võib proviisoritele antavate apteekide eest riigilt küsida 125 miljonit eurot. EKRE volikogu varasem avaldus hoiatab, et sulgeda võidakse suisa sadu apteeke ja riiki ähvardavad üüratud kahjunõuded.   

Parem pole ka Keskerakonna positsioon, õigemini selgete seisukohtade puudumine, kus peaministripartei ulbib sihitult poliitilistes vooludes ja kunagi ei tea, kuhu nad välja jõuda võivad.

Finišisirgel järsult pidurit tõmmata või suunda muuta pole aus nende suhtes, kes on teinud ettevalmistusi reformi jõustumiseks. Elu on näidanud, et ses osas käib vilgas töö, sest Eesti inimene on tegelikult seaduskuulekas ja äri tahab ajamist.