Kommentaar

Taavi Libe | Kas vabariigi aastapäev on liialt presidendi nägu? (8)

Taavi Libe, TV3 saatejuht, 25. veebruar 2020, 18:08
Taavi LibeFoto: Erlend Štaub
Inimesel, kes on televisiooniga kokku puutunud, on alati hea meel näha, kui kolleegid oma tööd tõeliselt naudivad. Vabariigi aastapäeva teleülekande puhul oli kõige puhtakujulisemat töölusti märgata Kersti Kaljulaidi kõne ajal, kui president rahvasaadikutele epistlit luges. Õigel hetkel sattusid telepildis suurde plaani nii endised kui praegused tipp-poliitikud. Omajagu on infoühiskonnale iseloomuliku igavese avalikkusega harjunud nemadki, sest reaktsioone nende nägudes ei ilmnenud. Pigem jäid kohale saabunud rahvasaadikud kõne edenedes aina mõtlikumaks.

Epistel on presidendi kõne tarbeks isegi liiga tugev termin. Pigem tundus, et president kõneles otse südamest. Hinge avamisega juba on sellised lood, et sellega kaasneb ka teiste hingekeelte puudutamine. See, kas puudutus on pehme paitus või vali hoop, oleneb juba adressaadist. Viimase ilmestavad kõige ehedamalt traditsioonilises ja sotsiaalmeedias levinud reaktsioonid, mida lugedes jääb mulje, et 24. veebruari õhtul avanesid ajutiselt paralleelreaalsused, mille kaudu jõudsid avalikkuse ette täiesti erinevad sõnavõtud. Hüüatused “viimase 30 aasta parim kõne!” ja “presidendiga ei saagi rohkem nõus olla!” vaheldusid porinat täis pealkirjadega, millest markantseim vast “presidendi kõne oli ajalukku minevalt kohutav, otsekui NKLP kongressilt”.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee